Autor: Virtuaalkliinik.ee • 6. aprill 2022

"Kuna kohv võib kiirendada südame löögisagedust, muretsevad mõned inimesed, et selle joomine võib vallandada või süvendada teatud südameprobleeme. Meie aga leidsime, et kohvi joomisel oli südame tervisele kas neutraalne ehk kahju mitte tegev või hoopis kasulik mõju," ütles Austraalias asuva Bakeri südame- ja diabeediinstituudi kliinilise elektrofüsioloogia uuringute juht meditsiiniprofessor Peter M. Kistler.

Kõikide uuringute puhul kasutasid Kistler ja teised teadlased Ühendkuningriigi biopanga andmeid enama kui 500 000 inimese tervisenäitajatega vähemalt kümne aasta jooksul. Registriga liitudes kirjeldasid osalejad ka oma kohvi joomise harjumusi ning autorid uurisid seost kohvi joomise ja südame rütmihäirete, südame-veresoonkonna haiguste, südamehaiguste ja südamega seotud surmade vahel.

Esimene uuring keskendus enamale kui 382 500le keskmiselt 57aastasele täiskasvanule, kellel ei olnud südamehaigusi. Uurijad leidsid, et päevas 2-3 tassi kohvi joonutel oli madalaim risk südameprobleemide tekkeks ja päevas umbes ühe tassi kohvi joonutel oli madalaim risk saada insult või surra südame-veresoonkonna haigustesse, kirjutab CNN.

Teises uuringus vaadeldi seoseid eri tüüpi - jahvatatud kofeiiniga, lahustuva ja kofeiinivaba - kohvi tarbimise ja samade tervisenäitajate vahel. Selgus, et päevas 1–5 tassi jahvatatud või lahustuva kohvi joomine oli seotud väiksema arütmia, südamehaiguste või -puudulikkuse või insuldi riskiga ning 2–3 tassi mis tahes kohvi joomine väiksema varajase surma või südamehaigustesse suremise riskiga.

Kolmandas uuringus analüüsiti osalejaid, kellel oli juba arütmia või teatud tüüpi südame-veresoonkonna haigus. Südame ja veresoonkonna haigustega inimeste puhul ei leitud, et kohvi tarbimine oleks seotud arütmia tekkega. Arütmiaga täiskasvanutel oli kohvi - eriti ühe tassi päevas - tarbimine seotud väiksema enneaegse surma riskiga.

"Meditsiiniasutused soovitavad sageli südame ja veresoonkonna haiguste või rütmihäiretega inimestel kohvi joomise lõpetada, kuna kardavad võimalikke südamearütmihäireid. Meie uuring aga näitab, et regulaarne kohvi tarbimine on ohutu ja võib olla osa südamehaigustega inimeste tervislikust toitumisest," rääkis Kistler.

Colorado Anschutzi ülikooli kardioloogia, bioinformaatika ja personaliseeritud meditsiini osakonna dotsent David Kao ütles, et kokkuvõttes on väidete toetamiseks piisavalt teavet, ent oleks tarvis teada, mille alusel analüüs kohandati. "On ilmne, et kui kõige rohkem kohvi joovad noored, kellel on väiksem südame-veresoonkonna haiguste risk, võib kohvi näiline kasu peegeldada lihtsalt vanuse mõju. Seega tuleks siiski olla ettevaatlik," selgitas ta.

"Antud analüüs annab täiendavaid tõendeid selle kohta, et mõõdukas kohvi tarbimine ei suurenda südamehaiguste riski ja seda ei pea lõpetama isegi südamehaiguse või ebanormaalse südamerütmi korral," lisas Kao.

Analüüsi autorid kinnitasid, et võtsid arvesse ka uuritute treenimisharjumusi, alkoholi ja tubaka tarbimist, diabeeti ja kõrget vererõhku ehk ka muid südame tervist ja pikaealisust mõjutavaid tegureid, ent toitumisharjumuste kohta neil infot ei olnud.

Kistler ütles, et ehkki uuring ei tuvastanud põhjuslikku seost kohvi joomise ja tervislike seisundite vahel, on olemas terve rida mehhanisme, mille kaudu kohv võib vähendada suremust ja avaldada soodsat mõju südame ja veresoonkonna haigustele. "Kohvis leiduvad bioloogiliselt aktiivsed ühendid võivad aidata vähendada põletikku, pärssida rasvade imendumist soolestikus, blokeerida südame rütmihäiretega seotud retseptoreid ja vähendada oksüdatiivset stressi," rääkis ta.

Harvardi meditsiinikooli neuroloogiaprofessor Lee Schwamm aga jäi analüüsi osas skeptiliseks ja soovitas juhul, kui inimene soovib teada, kas võib olemasolevaid või tulevasi südameprobleeme silmas pidades kohvi juua või mitte, rääkida oma arstiga.

"Inimesed ei tohiks tõlgendada seda kui kinnitust, et kohvi joomine pikendab nende eluiga. Patsientide eluea pikendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks on kõige olulisem see, et neil oleks koos arstiga läbi mõeldud füüsilist aktiivsust, kolesterooli, vererõhku, veresuhkru kontrolli all hoidvaid ravimeid, suitsetamist jne puudutav plaan," selgitas Schwamm.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.