Autor: Äripäeva Akadeemia • 20. aprill 2022

Ta lisab, et võimaluste paljusus annab muidugi ka valikuvabaduse - kas soovime suhelda silmast silma, telefonitsi või interneti teel. Samas on kasulik meeles pidada, et olenemata kõnelemise vormist on selge sõnumi edastamiseks mõned kasulikud tööriistad, mida silmas pidades oled atraktiivne kõneleja nii kahesaja kui ka kahe inimese ees.

Eesti Draamateatri näitleja ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lavakõne korraline dotsent Martin Veinmann on Äripäeva raadiosaates „Fookuses“ välja toonud mõned kasulikud nõuanded, kuidas igaüks saab oma kõne ning esinemisoskusi järk-järgult paremaks lihvida.

Mõjus eneseväljendus ei ole kaasasündinud anne. Esinemisoskus on kunst, mis on meile kõigile jõukohane – kui me vaid soovime seda õppida. Tulemusliku eneseväljenduse alused on õpitavad. Esinemisoskuse tuum on oskus õigesti kõnelda.

Ta ütleb, et ei ole olemas topeltstandardeid – ühelt poolt avalike esinemiste tarvis ja teiselt poolt kõnelemise üldised seaduspärasused. See, kuidas me kõneleme, on oluline igas olukorras. Õige kõnetehnika tõstab meie enesekindlust, lisab me mõtetele usutavust ja arusaadavust. Avalik esinemine on eriolukord, kus kõnelemise üldised seaduspärasused hakkavad rohkem maksma ja peame jälgima, kuidas meie tavaline kõnelemine muutub tähelepanu keskpunkti sattudes. Martin Veinmann annab nõu, kuidas muuta oma kõne veenvamaks ja tulemusrikkamaks, kuidas leida ja vältida takistusi, mis segavad meid olla meie ise.

Mina, mõte, kuulaja

Esinemisel mängivad tähtsat rolli kolm nurgakivi - mina, mõte, kuulaja. Küsi endalt, mida neist kolmest kõige rohkem kardad: ennast, kuulajat või mõtet, mida edastad.

• Suuna fookus endalt kuulajale. Kõnelemisel tuleb meeles pidada, et eesmärk on anda infot ning selleks peab esineja mõtlema, kas ta jagab informatsiooni, mis ka kuulaja jaoks on oluline. Hea esineja on nii kõneleja kui ka kuulaja, ta peab võimaldama kõnelejal rääkida, sütitama kuulajat mõtlema.

• Kui ebakindlust tekitab mõte, mida edasi annad, tuleks see enda jaoks lahti mõtestada – miks ma kardan? Kas ma ei valda teemat piisavalt hästi? Kui kõnelemise eesmärk ja idee on selge, siis ei ole põhjust tunda hirmu teema ees, vaid otsida kartuse põhjuseid mujalt.

• Kõnelejana võid karta kuulajat erinevatel põhjustel: neid on liiga palju või vähe, nad ei mõista sõnumit või vastupidi, kuulaja on liiga tark ning sina kõnelejana ei suuda piisavalt huvitavalt mõtet edasi anda. Meeles tuleb pidada, et kõnelemine on dialoog - ilma kuulajata ei ole ka kõnelust.

Artikkel on ilmunud Äripäeva erilehes Firmapidu.