Autor: Palgauudised.ee • 26. aprill 2022

Töölepingu seaduse paragrahv 9 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, aga ka näiteks töölt ajutiselt eemal oleva töötaja asendamine. Seega on tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus seadusest tulenevalt eeskätt töö ajutine iseloom, mitte töötaja Eestis viibimise ajutine iseloom. Seetõttu soovitame Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikega sõlmida tähtajatu tööleping, kui töö iseloom ei ole ajutine ega tähtajaline.

Kui sõjapõgenik ei ole ajutist kaitset Eesti riigilt taotlenud, võib ta Eestis töötada lühiajaliselt ehk kuni üks aasta. Ent pelgalt see asjaolu, et isikul on õigus töötada Eestis kuni üks aasta, ei anna alust sõlmida selle töötajaga tähtajalist töölepingut. Kui lepingu tähtajalisust põhjendab töö iseloom, nagu näiteks hooajatööliste puhul põllumajandusvaldkonnas, võib töötajaga siiski tähtajalise töölepingu sõlmida. Kui sõlmitakse tähtajaline tööleping, kuid puudub mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, võib Tööinspektsioon hinnata need lepingud ümber tähtajatuteks töölepinguteks.

Tähtajatut töölepingut on ka sõjapõgenikega alati võimalik korraliselt lõpetada nii töötajal kui tööandjal. Töötaja peab tähtajatu töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitama vähemalt 30 päeva ette. Kui töötaja on katseajal, tuleb töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitada vähemalt 15 päeva ette. Pooled võivad kokku leppida ka lühemas etteteatamistähtajas. Tööandja ei pea sõjapõgenikuga tähtajatut töölepingut sõlmides kartma ka seda, mis saab siis, kui töötaja otsustab ootamatult kodumaale naasta, sest sellisel juhul on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ning sellest pole töötajat vaja ette teavitada, kui asjaolusid arvestades pole see mõistlik.

Töölepingu võib sõlmida nii eesti keeles kui ka muudes keeltes, sõltuvalt töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest. Kui tööinspektsioon või kohus vajab töölepinguid eestikeelsena, laseb ta need lepingud vajadusel poolte kulul tõlkida.

Vastavalt välismaalaste seadusele tuleb sõjapõgenikule maksta lühiajalise töötamise korral ehk juhul, kui ta ei ole Eestis ajutist kaitset taotlenud, vähemalt Eesti keskmist brutopalka. Kehtivad ka mõned erisused, näiteks hooajatöö puhul, millele Eesti keskmise brutopalga maksmise nõuet ei kohaldata. Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, rakenduvad tema suhtes samasugused reeglid nagu teistele Eesti kodanikele ehk talle tuleb maksta vähemalt miinimumpalka, mis praegusel hetkel on 3,86 eurot tunnis ehk 654 eurot kuus brutopalgana eeldusel, et sõjapõgenik töötab täiskohaga.

Milliseid tööülesannete täitmiseks mõeldud lepinguid võib veel sõjapõgenikega sõlmida?

Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, siis võib temaga sõlmida kõiki lepinguid, mida võib sõlmida teiste Eestis alaliselt elavate isikutega. Peamised alternatiivid töölepingule on käsundusleping ja töövõtuleping.

Samuti puuduvad Ukraina sõjapõgenikel takistused Eestis ettevõtlusega tegelemiseks. Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikel on võimalik registreerida oma ettevõte sarnaselt Eesti elanikele kas interneti vahendusel või notari juures. Seejärel on võimalik sõlmida nende ettevõtetega ka erinevaid teenuse osutamise lepinguid ja ka muid lepinguid. Praktikas on välismaalastele osutunud mõnevõrra problemaatiliseks pangakonto avamine Eestis, kuna neil tuleb tõestada oma seotust Eestiga. Eestis elukohta omavatel sõjapõgenikel see aga probleeme tekitada ei tohiks.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda