Autorid: Kristel Tiits, Merli Kesküla • 17. mai 2022

1. augustil jõustuvad töölepingu seaduse muudatused

Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022
Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel TiitsAutor: Jaana Syld

Töölepingu seadusesse (TLS) loodi uus paragrahv, mis koondab kõik katseaega puudutavad sätted. Uuendusena on kasutatud direktiivis võimaldatud erandit: katseaja hulka ei arvestata seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine on takistatud kas ajutise töövõimetuse või puhkuse kasutamise tõttu. Välistatud ei ole ka muud põhjused, mis takistavad tööandjal hinnata töötaja sobivust töö tegemisel. Katseaeg pikeneb võrdeliselt – näiteks juhul, kui töötaja oli viis päeva töövõimetuslehel, pikeneb katseaeg viie päeva võrra. Tööandjad peavad silmas pidama, et tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata.

Ebasoodsa kohtlemise keeld

Muudatusega võetakse üle direktiivi põhimõte, et töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat enda õiguste kaitsel (sh usaldusisik, töökeskkonnavolinik). Näiteks kui töötaja nõuab seadusega ettenähtud tasu ületunnitöö eest, aga tööandja ütleb tasu maksmise asemel töötajaga töölepingu üles.

Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate inimeste või inimeste gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda tema varasema olukorraga. Ei ole oluline kindla kaitstava tunnuse olemasolu (nt sugu, vanus, veendumused jm), vaid kaitse on tagatud igale töötajale ka konkreetse ühise tunnuse puudumisel. Need kaks asjaolu eristavad ebasoodsa kohtlemise keeldu juba praegu kehtivast keelust diskrimineerida soolise ja etnilise kuuluvuse alusel.

Tööandja teavitamiskohustus

Olulise muudatusena täiendati loetelu andmetest ja teabest, mida tööandja peab töötajale edastama enne tööle asumist töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu kirjalik dokument on paber, kuhu pooled on kirja pannud töösuhte olulised asjaolud. Tööandja kehtestatud sisemised korrad, lisatasude maksmise reeglid ja muud sellised dokumendid sellesse kategooriasse ei kuulu. See tähendab tööandjatele töölepingu põhjade muutmist. Vastavalt TLS-i § 5 lg 1 peab tööandja töötajale täiendavalt edastama järgevat teavet:

1. Maksud ja maksed

Praegu kehtiv seadus kohustab esitama töötajale andmed maksude (nt tulumaks, sotsiaalmaks) ja maksete (nt töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensioni makse) kohta. Edaspidi peavad tööandjad esitama lisaks andmed selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ja mis kaitse töötajale maksude või maksete tasumisega kaasneb.

2. Koolituste info

Töötajat peab teavitama tööandja pakutavatest koolitustest. Teavituskohustuse täitmiseks ei piisa ainult sättest lepingus, et tööandja pakub koolitusi. Samas ei eeldata tööandjalt üksikasjaliku info esitamist koolituse kohta (nt kuupäev, koolituse kestus). Koolituse alla ei pea panema kirja töötaja osalemist tasemeõppes, milleks ta on võtnud õppepuhkuse, ega muid koolitusi, mille eest tööandja ei tasu. Kui tööandja koolitust ei paku, siis koolituste kohta teabe esitamise kohustust samuti ei ole.

3. Puhkus

Tööandja peab töötajat teavitama tööandja poolt tasustatud puhkustest ja nende kestvusest, sealhulgas millistel tingimustel on töötajal sellisele puhkusele õigus ja milline on tasustamise kord.

4. Töölepingu ülesütlemine

Kui varem pidi tööandja töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis nüüd tuleb täiendavalt lisada viited ülesütlemise vorminõude ja ülesütlemise põhjendamiskohustusele.

5. Ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord

Tööandja peab esitama teabe ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Teavitamiskohustus peab hõlmama teavet vähemalt selle kohta, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas.

6. Katseaeg

Kehtiv seadus eeldab neljakuulise katseaja kohaldamist ja kohustab katseajast kirjalikult teavitama vaid juhul, kui töösuhte pooled lepivad kokku lühemas kui nelja kuu pikkuses katseajas. Töölepingu seaduse muudatustega sätestatakse uus kohustus teavitada töötajat katseaja kestusest.

Eeltoodud andmed tuleb edastada töölepingu kirjalikus dokumendis. Olemasolevate töötajatega lepingute muutmist seadus ei nõua. Küll aga peab tööandja olemasoleva töötaja nõudmisel kahe nädala jooksul vastava teabe esitama ja tööandjal on õigus nõuda kinnitust andmete edastamise kohta. Kui tööandja andmeid ei esita, loetakse see tööandja poolseks töölepingu oluliseks rikkumiseks. Muidugi võib tööandja enda algatusel töötajaid uutest andmetest teavitada ka siis, kui töötajad seda ei küsi. Tööandjal on oluline silmas pidada, et teavet andmete edastamise ja vastuvõtmise kohta peab säilitama töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest.

Pikemalt loe teemaveebist palgauudised.ee.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700