Autor: Kristi Jõeorg • 1. juuni 2022

Lihtsad sammud tolerantsuse kasvatamiseks

Sallivus aitab töötajatel tugevdada omavahelist sidet ja parimal moel rakendada töökoha ja kolleegide eripärasid. Tolerantsuse kasvatamiseks saab igaüks teha esimesed sammud.
Kristi Jõeorg . Foto autor Raul Mee
Foto: Raul Mee

Head suhted töökohal lasevad paremini tööd teha ja muudavad igapäevase töölkäimise rõõmuks. Kehvad suhted kolleegidega on muidugi mõista rusuvad. Tegelikult tahab ju iga töötaja anda ikkagi oma parima. Seda teeb ta kindlasti siis, kui leiab isiksusena aktsepteerimist ja teadlikku kommunikatsiooni erinevate arvamuste arutamisel.

Kõigil on oma seisukohad. Aga kas seisukohast küünte ja hammastega kinni hoidmine on alati parim? Mis on sallimatuse hind endale, kolleegile ja kogu organisatsioonile? Endale jääb sisemine pettumus, kurbus ja viha, kolleegile kurbus ja segadus. Organisatsioonile põhjendamatult vähenev käive ja mürgine tööõhkkond.

Sallivus aitab töötajatel luua sildu ja parimal moel rakendada töökoha ja kolleegide eripärasid. Tolerantsuse puudumine aga takistab meeskonna ja organisatsiooni arengut ning soodustab arusaamatusi ja ebaeetilise käitumise kasvu. On leitud, et salliva töökoha eelised on kaugeleulatuvad:

• Positiivsem keskkond, avatum ja ausam suhtlus;

• Loovam ja uuenduslikum vaim probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel, mida soodustab avatud ideede vahetus laiaulatuslike teadmistega kolleegide vahel;

• Tõhusam meeskonnatöö, mida julgustab avatud mõttevahetus;

• Austus ja usaldus üksikisikute vahel;

• Lojaalsus ja tootlikkus, mis mõlemad on töökoha tõhususe seisukohast üliolulised.

Sallivuse ülesnäitamine töökohal nõuab ühiseid jõupingutusi, et arendada arusaamist teise taustast, kogemustest ja uskumustest. Sallivus on kannatlikkus, mõistmine ja kõige erineva aktsepteerimine teise inimese juures: maailmavaated, arusaamad, uskumused, usk, nahavärv jms.

Sallivuse kasvatamiseks on vaja paindlikkust ja aktsepteerimist, et see, kuidas mina asju näen, on üks võimalik vaatenurk, aga on ka teisi arusaamu. Teise inimese vaatenurgaga ei pea nõustuma, aga kui see vaatenurk on eluohtlik, näiteks toob kaasa füüsilise või vaimse vägivalla akte, on oluline sekkuda. Füüsiline vägivald ei vaja tõenäoliselt rohkem selgitamist. Vaimne vägivald on samuti inimeste vaatenurkadest erinev – kellele mõjuvad mingid sõnad solvavalt ja kes mõtles, et teeb nalja. Oluline on mõista, millised on meeskonna liikmed, millised on nende vajadused ja väärtused, et kõigiga parimal viisil arvestada.

Kuus sammu sallivuse edendamiseks

1. Kirjutage organisatsiooni juhistesse sisse sallivust ja lugupidamist puudutavad punktid. Kirjeldage sobivat käitumist ja suhtlemist töökohal, lugupidavat kõnepruuki ja tegusid, näiteks abi pakkumist ning nulltolerantsi diskrimineeriva kõne ja tegude suhtes. Juhistes tuleb tõmmata joon „vastuvõetava" ja „vastuvõetamatu“ vahele. See ei ole lihtne ülesanne, kuna inimesed mõistavad sallivust ja sellega kaasnevat tegutsemisviisi erinevalt. Just seepärast tuleb juhis rajada inimväärikusele, sest inimväärikus on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte. Juhis peab julgustama töötajaid suhtuma sallivalt, täpsustades samal ajal vastuvõetavaid sõnu, tegusid ja käitumist ning sobivaid heastamismeetmeid (siirad vabandused ja sõnastamine, mille eest vabandatakse ja kuidas edaspidi toimitakse). Kõrged moraalsed ja eetilised standardid aitavad vältida keerulistesse ja ebaturvalistesse olukordadesse sattumist.

2. Andke selge sõnum ja kuulake. Selgitage töötajate rikkumiste tagajärgi kirjalikust hoiatusest kuni töölepingu lõpetamiseni (kaasa arvatud). Viige juhise(ed) töötajateni personaalsete vestluste kaudu, kus selgitate juhis(t)e sisu ja kuulate töötajat ja tema mõtteid. Hea on peale juhis(t)e tutvustamist võimalike vaidluste tarbeks allkiri võtta.

3. Kehtestage avatud uste ja nulltolerantsi poliitika. See aitab töötajatel töökohal vastuvõetamatu käitumisega seotud küsimusi lahendada ja toetavat arutelu pidada. Pakkuge kolleegidele abi keerulistes küsimustes navigeerimisel ja konfliktide lahendamisel rahulikult ja professionaalselt. Oluline on tagada anonüümsus. Koos pöördujaga on hea leida sobilik järgmine samm murekoha lahendamiseks. Toetava ja produktiivse töökeskkonna edendamine eeldab ootuste seadmist kõigile töötajatele.

4. Muutke tähendusrikas suhtlemine töökohal prioriteediks ja olge eeskujuks. Julgustage töötajaid teistega avatud dialoogi pidama, et aidata paremini mõista nende seisukohti ja veendumusi. Juhid, kes on võimupositsioonil, peavad olema oma meeskonnaliikmetele eeskujuks. Töötajad saavad eeskuju järgida, mis omakorda suurendab sallivuse kultuuri sügavust ja laiust nii töökohal kui ka väljaspool seda. Pöörake rõhku viisakale ja arvestavale suhtlemisele, olgu siis isiklikult, telefoni teel või kirjalikult suheldes.

5. Reageerige kohe kiusaja ebasobivale käitumisele. Kohtuge rikkujaga omavahel. Teavitage rikkujat, et olete pühendunud oma töötajate heaolule. Paluge töötajal lõpetada kohatu käitumine või sõnavalik. Tehke rikkujale selgeks, et tema käitumine ei ole vastuvõetav ja et rakendate rikkumise jätkumisel kokkulepitud meetmeid (hoiatusest kuni töölepingu lõpetamiseni).

6. Koolitage töötajaid organisatsiooni väärika ja austava suhtluse hoidmiseks ja edendamiseks. Korraldage näiteks kohustuslik praktiline töötuba, mis käsitleb salliva käitumise erinevaid aspekte töökohal. Kaasake töötajate esindajad ja juhid seminari korraldamisse, et nad mõistaksid temaatika tõsidust.

Tuleb rõhutada, et sallivus on nii juhi kui ka töötaja kohustus. Oluline on meeles pidada, et sallivus on individuaalne vastutus, mida organisatsioonilised algatused võivad tugevdada. Iga olukorra jaoks pole kindlat tulekahju likvideerimise meetodit, kuid juhis(ed) ja töötoad aitavad kindlasti õiges suunas liikuda.

Kuidas igaüks saab sallivust kasvatada?

• Ole oma tunnetest teadlik. Tunnista, et keegi ei saa sind ilma sinu „sisemise loata“ teatud viisil tundma panna. Kui sa käivitud mingist olukorrast, tähendab, et sinus on miski, mis ei ole sinu jaoks mingil põhjusel vastuvõetav või sul on mingit asjaolu raske mõista ja aktsepteerida. Nüüd on oluline sellele tundele ja reaktsioonile tähelepanu pöörata, selle tekkimise põhjuseid analüüsida, et edaspidi sarnases olukorras teisiti reageerida. Kui tunned end vihase, haavunu või ärritununa, siis tea, et sul on võim oma reaktsiooni muuta, see ei pea sarnases olukorras edaspidi samasuguseks jääma. Muuda oma suhtumise sõnumit. Näiteks „see inimene häiris mind“ asenda mõttega: „Ma tunnen ärritust selle pärast, mida see inimene ütles või tegi ja mul on võimalus valida oma reaktsiooni.“

Arenda uudishimu. Sageli ollakse sallimatud lihtsalt sellepärast, et ei mõisteta teisi. Kasvatades avatud meelt, õppides tundma teisi kultuure ja inimesi ning avardades silmaringi, suurendad võimet teisi mõista ja aktsepteerida.

Muuda oma vaatenurka. Mõnikord tekivad valusad tunded või sallivuse puudumine seetõttu, et me ei näe, kust teine inimene tuleb. Sa ei pruugi olla võimeline täielikult aru saama teise inimese kogemustest, kuid võid oma vaatenurga endalt nihutada ja asendada sellega, kuidas saad selle inimesega suhelda.

Harjuta austust. Kui sa ei nõustu teise inimese arvamusega, keskendu tema õiguse austamisele ise mõelda ja uskuda seda, mida ta soovib uskuda. Igaühel on kohustus kohelda teisi austusega, isegi nendega ei nõustu.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700