Autor: Kaido Hanni, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse kardioloog-vanemarst • 1. juuni 2022

Pikaajaline stress võib mõjutada vererõhku

Kui stress ei ole kontrolli all, võib see mõjutada inimese meeleolu ja und, provotseerida ebatervislikke eluviise ning lõppkokkuvõttes põhjustada tõsiseid haigusi – sealhulgas ka südamehaigusi. Seetõttu on oluline leida viise stressi ohjamiseks.
Foto: Pixabay

Kuigi puuduvad otsesed randomiseeritud uuringud selle kohta, et stress põhjustab pikaajalist kõrget vererõhku, võib pikalt kestev stressitunne ohustada inimese tervist, mõjutades meeleolu ja keha seisundit.

Stress tekitab „võitle või põgene“ reaktsiooni

Haiguste kontekstis tuleb rääkida eelkõige psühhosotsiaalsest stressist ja pöörata tähelepanu kahele olulisele aspektile: kas tegu on ägeda või kroonilise stressiga. Stressil võivad olla väga erinevad põhjused – psühholoogilised, elusündmuste või majandusliku toimetulekuga seotud asjaolud. Levinud stressiallikad on näiteks töö kaotus, lähedase surm või muretsemine rahaliselt ebakindla olukorra pärast.

Stressiolukorras reageerib keha, vabastades verre adrenaliini ja kortisooli. Need hormoonid vastutavad „võitle või põgene“ reaktsiooni eest ning panevad südame kiiremini lööma, nii et veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. Selline mõju vererõhule kestab vaid lühikest aega – kui stressirohke olukord on möödas, taastub vererõhk oma tavapärasele tasemele.

Stress võib esile kutsuda ebatervislikke eluviise

Pikaajaline stressitunne võib mõjutada tuju ja und ning mõnikord provotseerib see ebatervislike eluviiside valikuid nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine või liigne söömine ja vähene füüsiline aktiivsus. Need omakorda võivad tulevikus tekitada terviseprobleeme, sealhulgas vererõhu tõusu, arterite ummistumist, südamehaigusi ja insulti.

Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu varajastele stressinähtudele nagu higistamine, isutus, peavalud, halb keskendumisvõime ning ärrituvus või muretunne, et näha, kas on vaja oma elutegevuses muudatusi teha ja leida viise olukorra lahendamiseks.

1/3 reegel kehtib ka kõrge vererõhu puhul

Oluline aspekt stressi ja vererõhu seoste nägemisel on aga eelkõige see, et kõrgenenud vererõhk on üks oluline südame-veresoonkonna haiguste põhjustaja. Kehtib ka 1/3 reegel, mis tähendab:

• 1/3 ei tea, et tal on kõrgenenud vererõhk;

• 1/3 teab, et tal on kõrgenenud vererõhk, aga ei ravi seda;

• 1/3 teab ja ravib oma vererõhku.

Hüpertooniatõbi ehk kõrgvererõhktõbi diagnoositakse siis, kui inimese keskmine ööpäevane vererõhukoormus on normist kõrgem ja siis tuleb seda haigust kindlasti ravida. Loomulikult ei tohi tähelepanuta jätta ka haiguse põhjusi, milles võib oma mõju olla ka stressil.

Mis kõrgvererõhktõbe põhjustab?

Vererõhu mõõtühikuks on millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Tänapäeval loetakse optimaalseks vererõhuks alla 120/80 mmHg. Kõrgvererõhutõve diagnoosi tuleb kasutada RR üle 140/90mmHg juures.

Kõrgenenud vererõhk on multifaktoriaalne. Eelkõige on see geneetiline, samas olulise osa määravad ka inimese personaalsed valikud ja keskkonnafaktorid.

Vererõhu näitu mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Vererõhk võib ööpäeva jooksul olla erineva väärtusega, reageerides organismi vajadustele. Seega on oluline mõõta vererõhku rahulikus olekus.

Vererõhu tõusu põhjuseks on eelkõige haiguslikud muutused veresoonkonna regulatsiooni mehhanismides. Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele, kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi, olles seega suurimaks südameveresoonkonna haiguste riskifaktoriks.

Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Kõrge vererõhuga võib aterosklerootilisi muutusi tekkida kõigis elutähtsate organite (aju, süda, neerud) arterites.

Ka sina ise saad oma vererõhku hoida!

Kõrgvererõhktõve puhul räägitakse mittemuudetavatest riskifaktoritest ja muudetavatest ehk mõjutatavatest riskifaktoritest.

Mittemuudetavad riskifaktorid on:

• vanus – mida vanemaks inimene saab, seda suurem on tõenäosus kõrgvererõhktõve tekkeks;

• pärilik eelsoodumus – kõrgvererõhktõbi on tugeva perekondliku eelsoodumusega haigus, seega kui suguvõsas esineb kõrgvererõhutõbe, on isiku risk sellesse haigestuda oluliselt suurem.

Mõjutatavad riskifaktorid on:

• liigne kehakaal, eelkõige suurenenud vööümbermõõt

• tasakaalustamata toitumine

• düslipideemia ehk vererasvade häirunud tasakaal

• stress ja vaimne pinge

• vähene kehaline koormus

• liigne alkoholi tarvitamine

• suitsetamine

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.

Stressiga aitab toime tulla "Stressjuhtimise käsiraamat." Vaata lähemalt SIIT.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700