Autor: Joosep Põllumäe, Elisa valdkonnajuht • 10. juuni 2022

Kuidas mõõta kaugtööd tegeva tiimi töörõõmu?

Hajusalt töötamine ning targad tööviisid pakuvad oma paljude hüvede kõrval ka üksjagu väljakutseid.
Joosep Põllumäe. Foto: Kristjan Madalvee
Autor: VIDEAL

Kui tänaseks on enamik firmasid üsnagi hästi käppa saanud hajusa töö algusaja ühe suurima väljakutse ehk selle, kuidas kontorist eemal olevate inimeste töö tulemuslikkust mõõta, siis märkimisväärselt raskem on silmast silma suhtlemata mõõta töötaja rõõmu, motiveeritust ning seda, kas ta päriselt naudib oma tööd.

Edukas töökeskkond ei hõlma vaid maksimaalsete tulemuste tagaajamist, kuigi mõni suurem Exceli-fännist juht nii võib arvata. Numbriliselt ja täpselt mõõdetavad tulemused, selged mõõdikud ja verstapostid ning ärilised eesmärgid on küll iga organisatsiooni jaoks olulised, kuid neist on üksi vähe kasu, kui nende tulemuste saavutamisel kaob töötajal igasugune soov sama püüda ka järgmisel nädalal, järgmisel kuul või järgmisel aastal.

Seetõttu on pikaajaliselt edukas meeskonnas oluline mõõta ka töötajate töörõõmu ning motivatsiooni. Seda küll harilikult mitte empiiriliselt – kuigi aeg-ajalt läbiviidav rahuloluküsitlus võib aidata saada väärtuslikku tagasisidet –, vaid läbi inimliku ja otsekohese suhtluse juhi ja töötaja vahel, läbi juhi oskuste mõista oma inimesi ja näha nende käitumises muutuseid ning läbi aja jooksul kujunenud äratundmise, mis aitab juhil kinni püüda hetke, kus olukord võib hakata halvemuse poole tüürima.

Kui tavapärases töökeskkonnas on nende praktikate rakendamine piisava kogemuste- ja oskustepagasi olemasolul üsnagi lihtne, siis kaugtöö lisab asjale uue tahu ning mängib erinevate mõõdikute efektiivsuse, mõistlikkuse ning kasutuslihtsuse kiirelt ringi. Päevast päeva samade inimeste seltskonnas viibides on üsnagi lihtne märgata, kui keegi pole täna selline, nagu ta oli eile; kui ta on viimasel ajal kuidagi tujutu või kui hommikul uksest sisse astudes on rõõmus naeratus asendunud oluliselt mornima ilmega. Digikontorite ning asünkroonse töö puhul on sellisele äratundmisele jõudmine aga oluliselt keerulisem – keegi võib küll videokoosolekul veidi teistsugune tunduda, kuid see võib jääda lihtsalt märkamata või lihtsalt mitte pakkuda piisavas koguses infot probleemi tunnetamiseks.

Seetõttu on hajusa töö puhul veelgi olulisemgi juhi soov, oskus ja ambitsioon oma tiimikaaslasi päriselt tunda, nendega aktiivselt ja alaliselt suhelda ning luua nendega usalduslik suhe, kus küsimusele “Kuidas sul läheb?” tuleb vastuseks päriselt midagi asjalikku, mitte lihtsalt “Hästi”. Avameelsed ja üdini ausad üks ühele koosolekud ning arenguvestlused on probleemkohtade lahendamiseks meeletu olulisega ka kontorikeskkonnas töötades, kuid hajusa töö ajastul on nende kaal kordades suurem.

Juhi töö on tagada õige tunne

Tiimi edukust taga ajav juht peaks sestap tegema kõik enda võimuses oleva, et süvendada tiimiliikmetes tunnet, et nad võivad iga mure ja iga mõttega igal hetkel otse tema poole pöörduda, jagada avameelselt oma tundeid ning juhtida tähelepanu probleemidele, mida juht ise märgatagi ei oska. Seejuures ei saa aga initsiatiivi võtmise kohustust jätta üksnes töötaja enda kanda, vaid sama suure või suuremagi töö peab ära tegema tiimi heaolu eest vastutav juht – tema on see, kes peab regulaarselt oma inimestega helistama, kirjutama, "joonistama", märkama koosolekutel vilksamisi silma paistvaid punaseid lippe ning tajuma, kui projektide juures on midagi läinud käärima ning see võib hakata olulisel määral inimeste töörõõmu nudima, misjuhul tuleks kiirelt teha vajalikud sammud, et meeskond rõõmsameelselt kriisist läbi juhtida.

Kõige tunnetusliku kõrval ei tasu tähelepanuta jätta ka kvantitatiivseid andmeid. Kuigi mõõdikute peamiseks sihiks on eesmärkide täitmise kaardistamine, siis töötavad need selge indikaatorina ka sellest, kui mõne tiimiliikme motivatsioon on hakanud liikuma allamäge. Kui muidu meeletult edukas töötaja teeb ühtäkki hulgaliselt vigu, ei suuda enam ülesandeid varasemal kiirusel täita või tõstavad mõõdikud esile mõne muu probleemi, tasuks juhil asja sügavamalt sisse vaadata ning mitte lihtsalt eeldada, et kodukontorist tööd rügav töötaja on laiselnud.

Probleemidest aimu saades tasuks inimesega otse ja ausalt suhelda ning üritada mõista, mis on see, mis võiks aidata talle taas sära silmadesse tuua – on võimalik, et mured pole üldse seotud tööspetsiifika endaga, kuid kui see siiski peaks olema probleemide juurpõhjuseks, on juhi tööriistakastis hulgaliselt vahendeid asjade ümber mängimiseks. Olenevalt konkreetsest olukorrast tasuks kaaluda töötaja töölõikude muutmist, mõnd tiimisisesest muutust või näiteks võimaldada inimesel töötada veidi teises rütmis, kui ülejäänud meeskond – eeldusel, et see ülejäänud tiimi tööd ei halvaks.

Jooksvalt murede, probleemide, rõõmude tuvastamise kõrval ei tasuks kaugtöö ajastul ära unustada ka ennetavaid lähenemisi. Kuigi kodukontorid on vahvad, võib pikka aega üksi oma nelja seina vahel viibimine muutuda tüütuks ning masendavaks, eriti olukordades, kus kodune töökeskkond ei ole harjumuspärase kontoriga võrdväärselt hea. Seetõttu tasuks kaaluda regulaarselt tiimitunnetuse hoidmiseks ja vahelduse pakkumiseks meeskonnaüleste tegevuste läbiviimist – olgu selleks mingi regulaarsusega toimuv kollektiivne kontoripäev, virtuaalne lauamänguõhtu või hoopis üheskoos ettevõetav jalgsimatk.

Niisamuti tasub arvestada, et hajusa töö ajal motiveerituse, töörõõmu ning õige tiimitunde hoidmiseks ei ole olemas üht võluvitsa. See eeldab pidevat ja sihipärast tööd, õiget ootuste juhtimist ning oskust mõista ja tunnetada, millal ei ole asjad päris nii, nagu need tegelikult olema peaks. Piisava pealehakkamise ning aja jooksul koguneva kogemusega on aga head tulemused hõlpsalt saavutatavad – hajus töö on siin, et jääda, seega tasub õiged ja päriselt töötavad lähenemised endale selgeks teha juba täna.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700