Autor: Personaliuudised.ee • 20. juuni 2022

Tööjõupuudust saab teadlikult vähendada

Lisaks kasvavale tööjõupuudusele teeb tööandjatele muret tööjõuvoolavus. Circle K Eesti personalijuht ja Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht annavad nõu, kuidas tööjõupuudust ja -voolavust vähendada.
Autor: Liis Treimann

"Olukord tööjõuturul ning hoogne palgaralli on tekitanud olukorra, kus inimesed vahetavad töökohti väga kiiresti. Suur väljakutse on just uute inimeste sisseelamisperiood, sest tihti lüüakse juba katseajal käega ning liigutakse edasi. Eelkõige puudutab see noori, kellel on tänapäeval tohutult võimalusi,“ ütles Circle K Eesti personalijuht Piret Kask.

Tema sõnul on tööandjad pandud seetõttu väga keerulisse olukorda, sest ootused tööle ja tööandjale on kiires muutumises. „Tööandjad peavad painduma üha rohkem töötaja järgi. Kui varem oli tööandja nii-öelda võimupositsioonil, kus kandidaate oli palju ning tööandja sai ise valida, keda ta võtab, siis nüüd valib töötaja, millise tööandja juurde ta minna soovib. Ja kui üks ei sobi kas või väikseima nüansi tõttu, siis on lihtne suunduda järgmisesse ettevõttesse,“ kirjeldas Kask.

Circle K personalijuhi sõnul teeb see värbamise üha keerulisemaks. „Kogu värbamisprotsess ning uue töötaja sisseelamine on tööandjale märkimisväärne investeering. Seda nii inimressursi poolest, kus mitmed olemasolevad töötajad panustavad sellesse, et uus töötaja meeskonna ja tööülesannetega kohaneks, kui ka rahaliselt. Seetõttu on kurvastav, kui kiirelt ümber mõeldakse ning lahkutakse, sest ettevõtte jaoks tähendab see kõige nullist alustamist,“ selgitas Kask. Circle K personalijuht mõistab, et teenindusvaldkonna töö on intensiivne, kuid samas ei ole ta oma senise karjääri jooksul sellist kiiret lahkumist veel näinud.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil nentis, et kaubandussektoris on tööjõuprobleem krooniline väljakutse, millega tegelemine nõuab mitmeid väikseid alam-lahendusi. „Ühiskonna ootus on olnud, et tööjõupuudusele toovad leevendust Ukraina sõjapõgenikud, kuid see on osaline ja ajutine abi. Esiteks on ukrainlastel teenindavaks tööks puudu keeleoskusest ning suurem osa neist naaseb esimesel võimalusel kodumaale. Jätkusuutlikuks arenguks vajavad tööjõuintensiivsed sektorid, nagu seda on kaubandus, siin pikemalt elavaid inimesi, kes õpivad ära eesti keele,“ selgitas Peil.

Ta rõhutas vajadust endale teadvustada, et eestlased elavad ka Euroopaga võrreldes juba üsna hästi, mistõttu kohalikud elanikud ei ole enam valmis lihtsamaid töid tegema ja nendele oma karjääri planeerima. „Kui me soovime tarbida ka tulevikus neid mugavusteenuseid, mis on meie turul täna olemas, on vajalik, et töö nende pakkumiseks teeksid ära immigrandid. Meie rikkus ja heaolu ei püsi praegusel tasemel ega suuda ka kasvada, kui me ei lase riiki sisse võõrtöölisi tegema lihtsamaid töid. Meil tuleb ühiskonnana teha teadlik valik, kas me pigem loobume tänastest teenustest, kuna ei ole töötajaid nende teenuste pakkumiseks või jagame oma riiki uute inimestega, kes neid töid teevad,“ kirjeldas Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht.

Neli soovitust teenindussektoris tööjõupuuduse ja -voolavuse vähendamiseks

1. Leevendada sisserändajate keelenõudeid

Ukraina sõjapõgenikud saavad teenindaja ametis töötada ilma keelenõueteta ühe aasta. Sama võimalust võiks pakkuda ka teistele sisserändajatele, kes saavad tööle asuda ning peavad aasta jooksul vajaliku keeletaseme omandama. Keeleõpe on lihtsam igapäevases suhtluses töökohal.

2. Arendada töötajakeskset juhtimist

Otsese juhi kompetentside tõstmise, mentorlussüsteemi arendamise ja töötaja rahulolu juhtimise keskseks prioriteediks seadmisega on võimalik ka olemasolevaid töötajaid motiveerida pikemalt kaubandussektorisse jääma. Investeerides oma inimestesse, investeerivad nemad meeskonna edusse ja ettevõtte jätkusuutlikkusse.

3. Pakkuda maksimaalset paindlikkust

Kaubandussektor sobib oma suuruse ja graafikupõhise töö tõttu hästi tööampsudeks. Seetõttu on oluline, et ettevõtted pakuksid ja riik looks raamistiku paindlikeks töösuheteks. Õpilased, kodused lapsevanemad, pensionärid, vabakutselised ja teised osaajaga töötavad inimesed võiksid lisaraha teenida kaubanduses, kui neile saaks pakkuda paaritunniseid tööampse neile sobival ajal. See on ettevõtetele kulukas ja praegused seadused seda hästi ei võimalda.

4. Teadvustada karjäärivõimalusi

Kuna kaubandus on Eestis suuruselt teine sektor, on kaubandusettevõtetes võimalik teha kiiret karjääri. Oma töötajatele ning uut karjääri planeerivatele inimestele tuleks karjäärivõimalusi aktiivselt tutvustada. Teenindajatöö on hea algus karjääriks rahvusvahelises ja mõjukas sektoris.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700