Autor: Helen Roots • 14. juuli 2022

Tööinspektsioonile on saabunud üksjagu küsimusi tööandjatelt, kuidas teha töökeskkonna riskianalüüsi kaugtöötaja töökohal. Sellega seoses on tulnud sageli selgitada, et võttes arvesse töölepinguseadust, on tööandja kohustatud ka kaugtöö korral veenduma töökeskkonna ohutuses.

Inspektsioon kirjeldab oma portaalis Tööelu.ee, et kaugtööks kokkulepet sõlmides on võimalik kasutada riskianalüüsi tegemiseks alternatiivseid variante, näiteks küsida töötajalt pilte töökoha kohta ning lasta töötajal endal etteantud küsimustiku alusel kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale.

Et tööandjal oleks lihtsam kaugtöö riske hinnata, on inspektsioon koostanud küsimustiku, mille tööandja saab töötajale tema kaugtöökoha hindamiseks saata. Küsimustik sisaldab peamisi punkte, millele on vastust vaja, et töökoha sobivuse üle otsustada, ent tulenevalt töö spetsiifikast saab iga tööandja sinna küsimusi juurde lisada.

Kui töötaja on küsimustiku täitnud ja tööandjale edastanud ning lisanud ka fotod töötamise kohast, saab tööandja hinnata, kas koht on töötegemiseks sobiv. Kui selgub, et on vaja teha kohandusi, saavad pooled kokku leppida, kuidas nende tegemine toimub.

Küsimustik on vormistatud plokkidena: töötamise koht, töötamine kuvariga, töökorraldus ja suhtlusvõrgustikud. Kahes esimeses plokis tuleb töötajal kirjeldada mh töökoha olukorda (arvutitooli kirjeldus, töökoha ergonoomika ja valgustatus, kuvari ja klaviatuuri asend, pistikupesade ja lülitite olemasolu jne). Töökorralduse plokk aitab hinnata, kuivõrd töötaja on kaugtööl viibides ettevõtte tegemisse kaasatud ja ühtses infoväljas ning kuidas tal on võimalik töö- ja puhkeaega tasakaalus hoida. Viimane plokk keskendub tööks vajalikele suhtluskeskkondadele ning sellele, kuivõrd see segab keskendumist, hajutab tähelepanu või tekitab ülekoormustunnet.

Küsimustiku saad alla laadida Tööelu.ee kodulehelt.

Allikas: Tööelu.ee