Autor: Virtuaalkliinik.ee • 9. august 2022

Järgneb katkend Olivia Remesi raamatust "Vaimse tervise kiirabi. Leevendus 10 kahjulikule meeleseisundile".

Edasilükkamise psühholoogia

Võõrsõna "prokrastinatsioon" (ehk edasilükkamine) tuleb ladina keelest, kus pro tähendab 'edasi' ja crastinus 'homme'. See tähendab viivitamist, mis on enamasti tarbetu ja mida me teeme ka teades, et tegelikult on meie huvides kohe tegutseda.

Niisiis, miks me viivitame, kuigi teame, et see ei tule meile kasuks? Üks põhjus on soov jääda mugavustsooni, kus me oleme lõõgastunud. Me ei taha ülesande tõttu tajuda ebameeldivaid tundeid nagu pettumus või ärritus. Seega teeme selle vältimiseks kõik, mis on meie võimuses. Kuigi ülesannete lühiajaline edasilükkamine annab kohe leevenduse, pole sellest pikemas plaanis abi. Krooniline viivitamine võib viia stressini, mis võib immuunsüsteemi nõrgendada. See võib panna ka kahetsema, et sa pole oma potentsiaali piisavalt rakendanud ja elu on üks kasutamata võimaluste jada .

Edasilükkamine on seotud ka madala eneseusuga: sa ei usu, et saad sellega hakkama. Endine tennisetreener ja mitme raamatu autor Tim Gallwey on töötanud maailma parimate tennisemängijatega. Ta ütleb, et sooritus elus võrdub potentsiaaliga, millest on lahutatud kõrvalmõjud, mida tekitavad negatiivsed mõtted ja ennast piiravad tõekspidamised. See on lihtne võrrand:

Toimetulek = potentsiaal – kõrvalmõjud

Inimeste võimed on suuremad, kui nad ise arvavad, kuid nende edasiliikumist takistab pidev negatiivsete mõtete voog. Enesearengut pidurdavad sellised mõtted nagu „ma ei suuda seda teha“ või „ma ei saa seda tööd“. Need mõtted on nii võimsad, et lisaks sinu teovõime halvamisele mõjutavad need ka seda, kuidas sa elus toime tuled. Aga kui sa negatiivsete mõtete mõju vähendad, saad asjad ümber pöörata.

Eksiarvamus: ma tunnen, et olen selleks homme paremini valmis

„Ma tunnen, et olen selleks valmis homme“ on üks suurimaid eksiarvamusi, kui räägime edasilükkamisest. Me arvame pidevalt, et oleme millegi tegemiseks hiljem paremini valmistunud, kuigi kogemused näitavad ikka ja jälle, et see pole nii. Selle eksiarvamuse tekitab meiega mängiv inimmõistus. Me usume, et oleme päris head enda emotsioonide edasilükkajad. Me arvame, et oleme hiljem rohkem motiveeritud seda tööd tegema, aga kui see „hiljem“ kätte jõuab, oleme samasuguses motivatsioonipuuduses kui varem.

Kui sa tead, et inimmõistusel on see viga – et see ennustab sinu edaspidiseid tundeid halvasti –, on tegelikult lihtsam tööd alustada. Sest teadmine on jõud. Kui sa tead, et ilmselt pole sul hiljem rohkem energiat ja sa ei tunne ennast hiljem õnnelikumana, võid tööga parem kohe pihta hakata. Sa võid seda teha kas või halvasti.

KUIDAS TOIME TULLA: 5 STRATEEGIAT, ET EDASILÜKKAMINE LÕPETADA JA LEIDA MOTIVATSIOON

1. Tee seda kas või halvasti

Pärast uuringutesse süvenemist leidsin suurima saladuse, kuidas saada motiveerituks. Ma jagan seda meelsasti ka sinuga: tee seda kas või halvasti. Kui sinu ees on mõni heidutav ülesanne ja sul on tunne, et ei taha sellega alustada, tee seda kas või halvasti. Kui sind ootab pingeline projekt, siis selle alustamiseks täiusliku aja ja koha ootamise asemel alusta sellega kas või kehvalt. Ära muretse selle pärast, et tahad seda hästi teha ja ära isegi mõtle sellele, kuidas lõpetatud töö välja näeb. Kui sa hakkad seda kohe tegema, pole see lihtsalt esimene samm, vaid sa oled juba ühtlasi teel selle poole, et töö saab tehtud. Järgides motot „Tee seda kas või halvasti“ muutub frustratsioon põnevuseks ning see muudab sinu halva tuju heaks.

Inimesed, kes seda motot järgivad, on mulle öelnud, et hakkasid ennast tundma võimeka ja rahulolevana. Nad said asjad tehtud, mitte ei vältinud neid. Kuulen sageli, kuidas inimeste katsed midagi „kas või halvasti“ ära teha osutuvad heaks soorituseks. Kõik, mida nad on kiirustades või läbi mõtlemata teinud, on tegelikult päris kenasti välja kukkunud!

Kirjanik ja poeet G. K. Chesterton tavatses öelda: „Kõike, mis on tegemist väärt, tasub esimesel korral kas või halvasti teha.“ Niisiis, hakka pihta kas või halvasti, alati on võimalus tagasi pöörduda ja asju lihvida.

2020. aasta augustis sain e-kirja Benilt, kes oli ühel minu esinemisel kuulnud „tee seda kas või halvasti“ strateegiast ja hakanud seda kasutama. Ta rääkis, et varem, kui avanesid uued võimalused, sai temast „maailma suurim ajaraiskaja, kogu tegevus oli praktiliselt halvatud!“ Ta hakkas minu nõuannet kasutama ning vabanes nii oma murest: „Need sõnad tegid seda, mida ei olnud suutnud sõna otseses mõttes tuhanded tunnid eneseabiraamatuid, endaga rääkimist ja teisi tegevusi. Ma olen lugenud „minu edule viiva tee ebaõnnestumisest“ ja kõigist meetoditest, kuidas enda egost, hirmust või ärevusest jagu saada, kuid mulle mõjus just selle kuulmine nii, nagu sina seda ütlesid,“ kirjutas ta.

Edasisi nippe kahjulike meeleseisundite kiireks leevendamiseks loe Olivia Remesi raamatust "Vaimse tervise kiirabi".