Autor: Palgauudised.ee • 31. august 2022

Kuidas töötajat ületunnitööst teavitada ja seda tasustada?

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Larissa Tihhonova selgitab, kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada.
Pixabay

Lugeja küsib: 1. augustist peab tööandja teada andma, kuidas ettevõttes tehakse ületunnitööd ja kuidas seda hüvitatakse. Millest tuleb töötajat täpsemalt teavitada? Kui töötajal on tavaliselt esmaspäevast reedeni kaheksatunnised vahetused, kas tööandja korraldus suure töömahu tõttu töötada nädal aega 12 tundi on ületunnitöö?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Larissa Tihhonova: Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatus ütleb, et tööandja peab töötajat teavitama ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast. Ületunnitööks on üle aja töötamine, mida üldjuhul tehakse poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, mistõttu on vajalik töötaja viivitamatu panus. Hilisemate vaidluste vältimiseks on mõistlik sõlmida kokkulepe vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel).

Töölepingu seaduse muudatustega jääb ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord samaks. Lisandub vaid selge kohustus teavitada töötajat, kuidas ja millal ületunnitöö hüvitatakse.

Seadusest tulenevalt on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil:

- ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või

- pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu.

Seaduse esimene eeldus on, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, aga ei ole sätestatud, millal seda hüvitama peab. Ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg ning seetõttu tuleks kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast ületundide tegemist. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise arvestusperioodi jooksul.

Kui ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, tuleb tööandjal maksta töötajale sisuliselt kahekordne töötasu. See tähendab, et töötajale tuleb maksta reaalselt tehtud ületundide eest tavapärase töötasuga ning ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse töötaja kokkulepitud tööajast ning tasustatakse samuti nagu tavaline tööaeg. Näiteks saab töötaja olla järgmisel tööpäeval kodus, kuid saab selle päeva eest ikka tavapärase töötasu. See regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb teda võimaliku töötasu languse eest.

Teise võimalusena sätestab TLS ületunnitöö hüvitamise rahas. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida. Rahas hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Summeeritud tööaja korral lepitakse ületunnitöö kokku graafiku koostamisel või olukorras, kui tekib ületunnitöö tegemise vajadus ehk näiteks keegi jääb haigeks või töötajal palutakse pikemalt tööle jääda. Lõppkokkuvõttes summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus.

Allikas: Tööelu.ee

Artikkel on ilmunud teemaveebis palgauudised.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700