Autor: Alice Salumets, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat • 4. oktoober 2022

Kuidas toimida töövaidluse korral?

Töösuhe nagu iga lepinguline suhe võib endaga paratamatult kaasa tuua ka vaidlusi, mis ei pruugi leida poolte vahel kokkuleppelist lahendust, ja siis pöördub üks või teine pool vaidluse lahendamiseks seda lahendava organi poole.
Rödl ja Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Alice SalumetsAutor: Meeli Küttim

Eestis lahendavad töövaidlusi töövaidluskomisjonid ja tsiviilkohtud. Mida tasub teada seoses töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis?

Milliseid vaidlusi lahendab töövaidluskomisjon?

Töövaidluskomisjonid lahendavad vaidlusi, mis on seotud:

1) töötaja ja Eestis registreeritud tööandja või Eestis registreeritud mitteresidendist tööandja vahelise töösuhtega või töösuhte ettevalmistamisega;

2) Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vahelise töösuhtega;

3) kollektiivlepingu täitmisest tuleneva kollektiivse töötüliga.

Oluline on meeles pidada, et töövaidluskomisjoni ei ole pädev lahendama vaidlusi, mis on seotud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustega. Selleks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse.

Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni?

Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Alaliselt asuvad töövaidluskomisjonid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning need komisjonid korraldavad oma piirkonnas ka väljasõiduistungeid.

Töövaidluskomisjoni on võimalik pöörduda nii töötajal kui ka tööandjal, esitades avalduse, mille saab saata e-posti teel aadressile [email protected] või posti teel.

Töötaja võib avalduse esitada kas oma elukoha, töö tegemise asukoha või tööandja asukoha järgi. Tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töö tegemise koha järgi. Töövaidluse lahendamise seadus võimaldab aga ka töölepingus kokku leppida konkreetse töövaidluskomisjoni, kes on sellisel juhul pädevaks vaidluse lahendamise organiks.

Töövaidluskomisjoni pöördumise korral riigilõivu tasuma ei pea. Kohtusse pöördudes aga tuleb arvestada riigilõivu tasumise kohustusega.

Mida pidada silmas avalduse esitamisel?

Töövaidluskomisjoni töökeel on eesti keel. Kui töötaja või tööandja ei valda eesti keelt, peab ta enda kulul leidma töövaidluskomisjoni istungile tõlgi, välja arvatud juhul, kui mõlemad pooled ja töövaidluskomisjon on andnud nõusoleku pidada istung mõnes teises keeles.

Avaldusele on ette nähtud formaalsed nõuded alates poolte andmetest kuni tõenditeni. Sealhulgas tuleb avalduses selgelt väljendada oma nõue ning tuua välja faktilised asjaolud, millega oma nõuet põhjendatakse. Lisaks faktidele tuleb esitada ka tõendid, mis kinnitavad asjaolusid, ja märkida, mida iga tõend tõendab. Kuivõrd töövaidluskomisjon võib asja läbi vaadata nii suulises kui ka kirjalikus menetluses, tuleb avalduses märkida, kas soovitakse lahendamist kirjalikus menetluses või istungil.

Töövaidluse läbivaatamine

Seaduse kohaselt peab töövaidluskomisjon temale esitatud avalduse läbi vaatama 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või seaduses sätestatust. Seega on tegemist kiire menetlusega, mille sisse mahub avalduse menetlusse võtmine, avalduse saatmine vastaspoolele seisukoha andmiseks, avalduse läbivaatamine kas suulises või kirjalikus menetluses ja otsuse tegemine.

Suuline istung toimub üldjuhul töövaidluskomisjoni ruumides, kuid COVID-19 pandeemiast tulenevalt võib alates 2020. aastast istung toimuda ka menetluskonverentsina. Töövaidluskomisjoni istungil võib osaleda kas isiklikult või esindaja kaudu.

Pärast avalduse läbivaatamist, vastaspoole vastuse ära kuulamist ja mõlema poole esitatud tõendite uurimist teeb töövaidluskomisjon otsuse ning teatab selle pooltele 10 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on võimalik pöörduda kohtusse

Kui pool ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, on tal võimalik pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 päeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse kätte saamisest. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Kohtusse pöördumise korral tuleb esitada hagiavaldus maakohtusse.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ja täitmine

Kui kumbki töövaidluse pool ei pöördu 30 päeva jooksul maakohtusse või maakohus ei võta hagiavaldust menetlusse, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, siis jõustub töövaidluskomisjoni otsus ja see on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kui pool ei täida töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult, on otsuse täitmiseks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Sellisel juhul peab töövaidluse pool, kes keeldub otsuse vabatahtlikust täitmisest, arvestama sellega, et lisandub ka kohtutäituri kulu.

Töösuhtest tulenevaid vaidlusi on võimalik lahendada kokkuleppel, aga kui kokkulepet ei saavutata, siis kas kohtus või töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjonidel on oma kindel roll töövaidluste kiirel ja kulutõhusal lahendamisel. Seda kinnitab ka avalduste esitamise statistika – näiteks 2020. aastal esitati töövaidluskomisjoni 3378 ja 2021. aastal 2116 avaldust.

Allikas: Palgauudised.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700