Autor: Tuuli Seinberg, virtuaalkliinik.ee • 5. oktoober 2022

Kuidas arvutit kasutades silmi hoida?

Arvutikasutamine on saanud üheks meie igapäevaseks harjumuseks, millega on suurenenud ka arvutitööga või nutiseadmete kasutamisega seotud silmaprobleemide sagedus.
Pixabay

Milles avaldub computer vision syndrome ehk arvutikasutuse sündroom, selgitas Virtuaalkliiniku raadiosaates "Hea nägemise kool" optometrist Laura Tõnov.

Viimase aastaga on Euroopa Liidu liikmesriikides 92 protsendil kodudest internetiühendus, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10 protsenti. Arvutikasutamisele lisaks on suurenenud märkimisväärselt ka muude nutiseadmete kasutamissagedus.

Arvutikasutamise sündroomi tekkepõhjused

Arvutikasutamise sündroomi tekkepõhjused võivad olla väga erinevad ja jaotuvad kaheks: kas silmade seisundiga seotud või ekstraokulaarsed (enamasti ergonoomikaga seotud).

Silmaga seotud teguriteks on näiteks kuiva silma sündroom, kontaktläätsede kandmine, korrigeerimata refraktsiooniviga töö kaugusele, silmapõletikud, üldhaigused, ravimid, mis mõjutavad silmi jne. Ergonoomiliste tegurite hulka kuuluvad aga ebapiisav või vastupidi, liigne valgustus, sundasend, liiga väike distants nutiseadme ja silma vahel, ventilatsioon jms.

Samuti on leitud seos arvutikasutamise sündroomi ja sinise valguse vahel. Sinine valgus on 400–450nanomeetrise lainepikkusega valgus, mis on osa spektrivärvidest. Sinist valgust esineb meie ümber pea igal pool – nutiseadmetes, LED-valgustites, ka päikesevalgus sisaldab suurel hulgal sinist lainepikkust.

Probleemiks on aga see, et sinine valgus sisaldab rohkem energiat ning suures koguses võib see meie keha rakke rikkuda. Hiljuti välja antud USA uuring näitab, et sinine valgus häirib pea kõigi meie keha rakkude tööd (kaasa arvatud silma kõigi kolme kihi rakud), mis toob kaasa rakkude vananemise. Teisisõnu: suur kogus sinist valgust võib tuua kaasa meie rakkude enneaegse hävinemise.

Arvutikasutamise sündroomi sümptomid

Astenoopiliste kaebuste kulka kuuluvad pingepeavalud, silmade ja kaelapiirkonna valud, silmade väsimine ja punetamine, kipitustunne, kohati udune nägemine, kuiv silm või vastupidi – suurenenud pisaravool ning topeltnägemine ja nägemise halvenemine seda enam, mida kauem aega nutiseadmes veedetakse. Neid kõiki sümptomeid kutsutakse computer vision syndrome’iks ehk arvutikasutamise sündroomiks.

Enamik eelmainitud sümptomeid võib tekkida ka kuiva silma sündroomiga ja esineda igapäevaselt, kuid haigusnähud võivad süveneda nutiseadmeid kasutades. Sel puhul on tähtis leida põhjus, miks silmahaigus on tekkinud, sest põhjuseid võib olla mitmeid. Kuiva silma esmane leevendus on alati säilitusaineteta silmatilgad.

Üks levinumaid kaebusi noorte seas optometristi kabinetis on udune nägemine õhtuti. Enamasti on tekkepõhjuseks akommodatsiooniliisasus ehk spasm. Silmalääts muudab oma kumerust olenevalt distantsist, kuhu vaadatakse – kaugele korrektse prilliga vaadates on akommodatsioon lõdvestunud, lähedale aga peab silm akommodeerima vaatamata sellele, kas ees on prillid või mitte.

Akommodeerimisel lähidistantsile on silma tsiliaarlihased pingul, et läätse kumerusraadiust säilitada. Ja kui siis pingsalt lähitööd teha mitu tundi järjest, ei suuda tsiliaarlihas enam lõdvestuda ja kaugele on nägemine udune.

Seal puhul leevendab kaebusi plussprill, mis aitab silmalihast lõdvestada. Samuti kaevatakse nägemiskontrollis üha enam ja üha nooremalt kuiva silma, kraapimistunde ja ebamugavustunde üle.

Kuiva silma sündroom

Kuiva silma sündroom on aga kompleksne silmahaigus, millel on väga erinevaid tekkepõhjuseid – kasvõi liiga vähene pilgutamine! Kui elimineerida algsed põhjused, vähenevad ka astenoopilised kaebused.

Kui nägemine korras, on võimalik tellida ka nulltugevusega sinise valguse blokiga prilliläätsed. Kui varem olid prillid häbiasjad, siis tänapäeval on nad ka noorte seas populaarsed aksessuaarid miks ei võiks kaunistus ka silmatervist kaitsta.

Hea nägemise ja silmatervise hügieen võiks olla laste rutiinis juba väikesest peale. Tähtis on vee joomine ning mitmekülgne toitumine: oomega rasvhapped, A-, B- ja C-vitamiinide tarbimine. Samuti saavad lapsevanemad näidata head eeskuju, tehes lähitööl pause.

Kuldreegel 20-20-20

Kui on veedetud nutiseadmes 20 minutit, vaata 20 sekundit 20 jala ehk 6 meetri kaugusele.

Kasvava silma jaoks on samuti ülitähtis päikesevalguses viibimine. Päikesepaistel õuesolemine aga tähendab seda, et vaadatakse kaugdistantsile või tehakse sporti.

Samuti võiks kogu pere rutiiniks olla kord aastas nägemise kontrollimine.

Artikkel on ilmunud Lääne-Virumaa Uudistes.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700