Autor: Personaliuudised.ee • 5. oktoober 2022

Raskel ajal tuleb enda eest hoolt kanda

Personali valdkonna entusiaste koondava Eesti HR Seltsi asepresidendi Sirli Spelmani sõnul peaks inimesed hinnatõusu tasakaalustamiseks kasutama ära võimalikult palju pakutavaid soodustusi.
Eesti HR Seltsi asepresident Sirli Spelman kutsub tööandjaid üles kasutama terviseedenduseks mõeldud maksusoodustust ja kasvatama ka töötajate teadlikkust oma tervise edendamise võimalustest. Autor: Raul Mee

Praegusel kõrge stressiga ajal ei tohiks kindlasti jätta kasutamata riigi ja paljude ettevõtete pakutavat 100-eurost terviseedenduse soodustust.

Riik pakub ettevõtetele igas kvartalis saja euro väärtuses maksusoodustust, mille eest oma töötajatele sportimis- ja terviseedenduse teenuseid pakkuda. „Mullu lubas seda võimalust oma töötajatele pea 4000 organisatsiooni ja teenuseid kasutas 119 000 inimest. Paljudel ettevõtetel on ka eraldi spordi- ja tervisekontod, mis lubavad märksa laiemat valikut teenuseid, kui riik seda võimaldab. Paljud inimesed jätavad aga teadmatusest või mõnel muul põhjusel selle võimaluse kasutamata,” lisas Spelman.

„Praegu läheb niimoodi pea pool tervisekontodel olevast rahast raisku. Soovitan inimestel kõigepealt järele vaadata, kas nende ettevõte pakub oma töötajatele soodustust. Selle eest saab inimene näiteks käia terviseüritusel või spordiklubis, samuti külastada taastusarsti, füsioterapeuti või psühholoogi. Kui terviseedenduse maksusoodustusest on teadlikumad pigem suuremad ettevõtted, siis tasub see võimalus ära kasutada ka ühe- ja kahemehefirmadel,” ütles Spelman.

Töötajate terviseedendus tasub ettevõttele selgelt ära. Inimesed on tervemad, paremini motiveeritud ning erinevalt näiteks palga tõstmisest läheb see raha otseselt ja selgelt just terviseedendusse.

Riik võimaldab praegu tööandjatel maksuvabalt oma inimeste terviseedendust toetada saja euroga kvartalis ja küllalt piiratud teenustele. „Riik saab praegu kasvavate tervisehädade leevendamiseks teha kiiresti kaks muudatust. Kindlasti tuleks tõsta maksusoodustuse piirmäära, sest saja euroga kvartalis ei saa enam spordiklubis käia või tegelikult suurt midagi lubada. Teise meetmena peaks tervisekulude nimekiri olema senisest palju laiem,” ütles Spelman.

„Samuti peaks riik laiendama maksusoodustuse vaimset tervist edendavatele teenustele, sest koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal, mida mullu diagnoositi Eestis lausa 93 000 juhul,” nentis Spelman.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee

.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700