Autor: Kristina Judina • 12. oktoober 2022

On paratamatu, et töövestlustel ja kõikides muudes olukordades jäävad esimesena silma ekstravertsemad inimesed, kelle naeratus täidab ruumi, kes õhkavad positiivsust ning kelle puhul on kohe näha, et neile pakub tõelist naudingut teiste inimestega suhtlemine. See võib aga tekitada olukorra, kus vaiksema olemisega kandidaate ei panda tähele või ei osata neid otsidagi. Ja nõnda jääb tiimi võtmata inimene, kes hoolimata meeletu tähesära puudumisest võib teha sama tööd pareminigi, kui igal sammul entusiasmist pakatav töötaja. Mõistagi peab tööandja enne värbamist mõistma, keda tegelikult tiimi vajatakse ning kes suudab oma töös kõige edukam olla.

Tänasel tööturul on tööotsijad jõupositsioonil ning pigem on just tööandja rolliks end kandidaadile maha müüa.

Kui aga kogu värbamistegevus on sihitud ägedate-säravate-rõõmsameelsete-ambitsioonikate inimeste leidmisele, võib olla üsnagi keeruline saavutada sidet nende tööotsijatega, kes on iseloomult malbemad. Või kes hoiavad isiklikus suhtluses end tagasi, aga tööd tehes panevad mängu kogu oma energia ja saavutavad täpselt sama häid tulemusi, kui kõik teised kolleegid.

See ei ole ainult teooria, vaid midagi, mida oleme viimase aasta jooksul üsnagi sihitult mõõtnud ja millega oleme eksperimenteerinud. Võtsime varem teenindusse tööle peamiselt ekstravertseid inimesi, kellel oli tihti ka müügitaust. Alateadlikult otsisime vestlustes seda müstilist wow-efekti, mis näitaks tööst vaimustumist. Kui aga vaatasime, kes jäävad meie tiimi pikemaks ajaks ja mis on need omadused, mis parimaid töötajaid ühendavad, siis tihti jäid sõelale just need inimesed, kelle CV või töövestlus oli märksa erinev ideaalist, mida olime ette kujutanud.

Samas töös võivad edukad olla erinevad inimesed

Värbamisel ametikohale sobiva profiili laiendamine ei tähenda ilmtingimata, et ettevõtted oleks seni valesti värvanud või et algselt sihitud profiil oleks kuidagi vale. Pigem on tööandjatel oluline mõista, et näiline ideaal ei pruugi alati olla ainus õige valik ning aja jooksul peab värbamisprotsess muutuma, et vastata tööturu olukorrale, muutustele ühiskonnas, tööturule siseneva uue põlvkonna ootustele ning senisest kogemusest õpitule.

Töö klienditeeninduses sobib säravatele ja ekstravertsetele inimestele täna täpselt sama hästi, kui kolm aastat tagasi. Siin ei ole midagi muutunud. Küll aga aitavad kogemused mõista, et ka teistsuguse profiiliga inimesi ei saa jätta tähelepanuta. Jah, ilmselt vestlusel võib olla veidi tagasihoidlikuma inimese puhul raskem mõista, kas nad tegelikult seda tööd naudiksid, kuid inimesi peab usaldama. Kui keegi ise tunneb, et töö talle sobiks, tal on vajalikud oskused või arenemissoov olemas ning temas pole midagi, mis otseselt “ei” kriiskaks, siis tasuks kindlasti inimestele võimalus anda.

Suuremat hulka inimesi värbaval juhil tasuks oma töötajate käest uurida, mis tundeid värbamisprotsess nendes tekitas ning mida saaks teha paremini, et teised nende sarnased inimesed teeksid ka otsuse liituda meeskonnaga. Seejuures peaks tagasisidet küsima nii meeskonna superstaaridelt ehk ideaalprofiiliga inimestelt, kui ka neilt, kes sulanduvad pigem teiste hulka, kuid kelle tulemuste ja tööeetikaga saab igati rahule jääda.

Superstaare tahavad värvata kõik ning neid on lihtne kaugelt ära tunda

Küll aga ei taha kõik inimesed olla parimatest parimad, vaid teha lihtsalt heas töökeskkonnas head tööd. Seega need praktikad, mis sobivad tippude meelitamiseks tiimi, ei pruugi töötada rahulikuma või passiivsema iseloomuga inimeste võlumiseks. Tööturg ja töökeskkond, mis soosib töötajatele parima ja neile kõige sobivama pakkumist, peab suutma kohanduda inimesega. See ei tähenda, et passiivsemast töötajast ei võiks kasvada superstaari, kuid kui juht ei suuda potentsiaali vaiksema fassaadi tagant ära tunda, jääb võit saamata.

Seega, kui rääkida mitte-nii-lennukate ambitsioonidega inimesele, kuidas tiimis kõik arenevad, aina karjääri teevad ning rekordeid sihivad ja purustavad, siis on üsnagi lihtne väga hea töötaja enda juurest minema hirmutada, kuna tema sooviks on oma tööd teha lihtsalt hästi, täita eesmärke ning seda kõike ilma ühegi probleemita.

Selliste lubadustega võib saada superstaari oma tiimi, aga kui jutuks on saja või enama liikmega tiim, on mõeldamatu, võimatu ning ebamõistlik täita see ainult inimestega, kes vastavad ideaalprofiilile või ületavad seda. Ideaalne töötaja võib peitud teiste hulgas, seega tasub ta üles leida ja talle võimalus anda.

Artikkel on ilmunud teemaveebis palgauudised.ee.