Autor: Virtuaalkliinik.ee • 9. november 2022

Kellel on suurem oht tööl läbi põleda?

Liigne töösurve ja läbipõlemine võivad viia tõsiste tervisehädadeni. “Sellepärast on oluline õigel ajal jaole saada ja abi otsida ning sealjuures on oma roll nii juhil, kolleegidel ja muidugi ka töötajal endal,” räägib Tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendiosakonna juht Kerli Kadak.
Pixabay

“Töötajate vaimse heaolu eest hoolitsemine on praegu omane pigem suurtele ja rahvusvahelistele ettevõtetele. Seal on puhketoad, töötajad saavad külastada psühholoogi, regulaarselt toimuvad tööstressi-teemalised koolitused või loengud,” loetleb Kadak mõned võimalused, mida pakutakse.

“Samas on töötajate vaimse tervise teema siiski meie ühiskonnas suhteliselt uus ja suurema tähelepanu pälvis see koroonaviiruse puhkedes, kui inimesed koju isolatsiooni jäid,” meenutab Kadak.

Kuigi koroona kõrgaeg tundub olevat läbi, ei lõppenud maailmas rahutud ajad. “Kui igaühel on oma enda mured ja foonil on veel suurem ärevus, kuidas üle elada hinnatõus ja milliseks võib Ukraina sõda, siis pole ime, et vaimse tervise tasakaal läheb paigast,” tõdeb tööjõuekspert.

Ületöötamine peegeldub käitumises

Üks oluline teema töötervishoius on kindlasti läbipõlemine. Selle ennetamisel on Kerli Kadaku sõnul suur roll kolleegidel ja meeskonnajuhil. “Inimene ei põle läbi üleöö, enne seda toimub tema harjumuspärases käitumises mingi muutus. Ta hakkab näiteks unustama, tööülesannetes eksima ja see võib puudutada täiesti tavalisi elementaarseid asju, millega varem kunagi probleeme polnud. Teise inimese puhul annab läbipõlemisohust märku hoopis üha vaiksemaks muutuv olek. Inimene tõmbub endasse, ta ei tule kohvi- või lõunapausile, ta ei ütle koosolekutel sõnagi. Kui see kestab rohkem kui paar päeva, tasub uurida, kas kolleegil oleks vaja abi.”

Kadak toonitab, et suur osa siin on vahetul juhil. “Juht peab oma inimesi tundma, muidu ei oska ta ka muutuseid näha. Lisaks peab juht ise olema heas vaimses tasakaalus. Kui juht on samuti üle töötanud, tal on kogu aeg kiire, siis ei märka ta oma meeskonnas ohumärke. Nii on töötajatel suurem võimalus läbi põleda. Oma inimeste jaoks tuleb võtta aega.”

Õige planeerimine aitab vältida ülekoormust

Läbipõlemise taga on tihti oskamatus tööd planeerida. “Esimese asjana tasukski meeskonnajuhil töötajaga maha istuda ja tööülesanded läbi vaadata – kui need nüüd must-valgelt kirja panna, kuidas töökoormus siis paistab. Mõnikord töötajale lihtsalt tundub, et tal on väga palju teha, ärevus kasvab, aga kui tegevused ritta panna, polegi asi nii hull. Kui aega ei oska planeerida, siis hakkavadki asjad kuhjuma ja tähtajad sõidavad üksteisele selga,” selgitab Kadak.

Paindlik tööaeg nõuab paremat planeerimist

Kõige suuremat vaeva planeerimisega näevad sellistel ametitel kontoritöötajad, kel paindlik tööaeg. “Kui inimene töötab tehases või kaupluses, on tal kindel tööaeg, ta ei saa tootmisliini või müügileti taga vahepeal tegeleda oma asjadega ja siis jälle tööd teha. Omaette arvuti taga töötades on aga riskid olemas.”

Kadak peab siinkohal silmas erinevaid segajaid, mida kontorirahvas ise kipub oma ellu lubama - olgu siis sotsiaalmeedia skrollimine, erinevate veebiväljaannete pealkirjad, mis lugema ahvatlevad ja vestlusaknad, mis ka tööajal kipuvad lahti jääma.

“See kõik on inimlik, aga selle tagajärjeks võivad olla tööle keskendumise raskused ja tegemata tööülesannete kuhjumine. See juhtub märkamatult ja iga järgmisesse päeva lükkunud projekt polegi veel maailma lõpp. Kui aga sellest kujuneb muster, on töötaja olukorras, kus kogu aeg on ees ootamas tegemata asjade kuhi ja ta on kogu aeg ajahädas. Siis pole läbipõlemine enam kaugel.”

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.

Nõuandeid vaimse tervise hoidmisest annab raamat "Vaimne tervis töökohal". Tutvu raamatuga SIIN.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700