Autor: Marge Peärnberg, ABB töötervishoiuspetsialist • 9. november 2022

Vaimset tervist ei saa töö- ja eraeluks lahku lüüa

Inimesel on üksainus keha ja tervis ning üha enam päevakorda kerkivate vaimse tervise murede teemal ei saa neid töö- ja pereelu vahel lahku lüüa. Olgu vaimse tervise murekoht tekkinud tööl või eraelus, mõjutab see inimese motivatsiooni ja enesetunnet mõlemas rollis.
ABB töötervishoiuspetsialist Marju Peärnberg. Autor: Arno Mikkor

ABB töötervishoiuspetsialist Marju Peärnbergi sõnul on füüsilise tervise eest hoolitsemisega harjutud tegelema. “Meile kõigile on teada, et tervislik ja aktiivne eluviis aitab hulka haigusi ennetada. Muutused valu või mõne muu sümptomina annavad märku, et midagi on paigast ära ja vajab tähelepanu. Vaimse tervise poolelt samaväärset teadlikkust, kuidas muresid ennetada ja hoiatusmärke ära tunda, valdavalt aga veel ei ole,” selgitab ta ja rõhutab, et ka tööandjad saavad palju teadlikkuse kasvatamise heaks ära teha. Töötajate vaimse tervise toetamine on tähtis teema ka sotsiaalministeeriumi peresõbralike tööandjate programmis. ABB pälvis programmi läbimisel hõbemärgise, paistes silma töötajate vaimse tervise mitmekülgse toetamisega.

Vaimse tervise eest hoolitsemine on sama tähtis kui füüsiline aktiivus

Töötervise ekspert selgitab, et emotsioonide ja enesejuhtimise teemad ning praktilised oskused ärevuse ja stressi vähendamiseks ja lõõgastumiseks peaksid kuuluma samamoodi päevakavasse nagu aktiivne liikuminegi. Samuti on tema sõnul tähtis osata ära tunda ohu märke. “Ennetus ja õigel ajal probleemile jaole saamine on mis tahes tervisemure puhul tõsisema seisundi ärahoidmiseks vajalik. Nii on ka vaimse tervise puhul oluline enne läbipõlemist või depressiooni langemist osata ohte ära tunda ja nendega õigeaegselt tegelema asuda,” rõhutab Peärnberg.

Stress on organismi loomulik reaktsioon

Töötervise ekspert selgitab, et stress ei ole iseenesest halb, vaid organismi loomulik reaktsioon. Selle mõjul tekkiv reaktsioon kehas võimaldab ajul kiireid otsuseid vastu võtta. “Stress muutub organismile kahjustavaks, kui see muutub krooniliseks ja inimene ei suuda enam lõdvestuda.”

“Stressiolukordades juhib inimese autonoomne närvisüsteem kogu keha alates hingamisest ja südamerütmist kuni adrenaliini tootmiseni ja seda ilma meie teadliku kontrollita. Autonoomne närvisüsteem omakorda koosneb aktiveerivast sümpaatilisest ja aeglustavast parasümpaatilisest närvisüsteemist. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine on märguandeks kehale, et nüüd tuleb endast kõik anda. Parasümpaatiline närvisüsteem, vastupidi, annab märku, et on aeg maha rahuneda, oht on möödas, söö ja puhka,” selgitab meedik ja lisab, et tähtis on, et need kaks süsteemi toimiksid teineteist tasakaalustavalt.

Peärnbergi sõnul on kroonilise stressi puhul organismi sümpaatiline närvisüsteem pidevalt aktiivne ja valmis ellujäämiseks kiiresti reageerima ning tasakaalustav parasümpaatiline ehk lõdvestav süsteem ei saa tööle hakata. “Sellises olukorras on tähtis inimesel endal kehale appi tulla ning näiteks erinevate lõõgastumis- ja lõdvestustehnikatega parasümpaatiline süsteem tööle ärgitada,” kirjeldab töötervise ekspert. “Teadlikkuse kasvatamine ja lõdvestumistehnikate õpetamine ongi üks viis, kuidas organisatsioonid saavad oma töötajate heaolusse ja tervisesse panustada,” räägib Peärnberg.

Töötajate tervise eest hoolitsemisel viib Peärnberg ABB-s läbi erinevaid koolitusi ning õpetab mitmesuguseid lõõgastumis- ja lõdvestustehnikaid, mille seast igaüks saab enda jaoks sobivad leida ja need igapäevaselt kasutusse võtta. “Näiteks säilenõtkuse koolitusel räägime, kuidas vastupidavust treenida, et paremini igapäevaväljakutsetega hakkama saada, ja räägime, kuidas teha tööd oma mõttelaadiga, et mitte iseendale stressi tekitada,” toob Peärnberg koolituste teemadest näiteid.

“Tõsiasi, mis kipub meelest minema, on, et meil kõigil on ööpäevas kasutada 24 tundi ehk 8+8+8 töö-, vaba- ja uneaega. Kui hakkad ühele teiste arvelt lõivu võtma, ei ole see pikaajaliselt jätkusuutlik ja tekitab paratamatult pingeid,” selgitab ta.

Punased lipukesed

Elus paratamatult vahelduvad tõusu- ja mõõnaperioodid ning kõik ei ole alati postiivne. Seepärast ongi tähtis osata oma stressiseisundit hinnata. “Üks võimalus selleks on jälgida oma HRV-näitu ehk pulsisageduse muutlikkust. Paljudel nutikelladel on tänaseks HRV-mõõdik olemas,” toob Peärnberg näite. Nutikellad võivad abiks olla, andes märku punasesse liikunud stressitasemest ja soovitades näiteks mõnd hingamisharjutust või muud lõdvestustehnikat, et keha stressireaktsiooni vähendada.

Vaimse tervise ülepinge ohumärke on Peärnbergi sõnul palju, aga esimesed märgid, mida ära tunda, võivad olla kasvanud ärrituvus ja närvilisus või vastupidi tunne, et miski enam ei rõõmusta ja kõik on halvasti. Samuti võivad vaimsele ülepingele viidata unehäired, energia- ja motivatsioonipuudus, sagedasem viirushaigustesse haigestumine või krooniliste haiguste ägenemine, aga ka seljavalu või pinged õlavöötme lihaskonnas,” loetleb töötervishoiu spetsialist ja meedik sagedasemaid sümptomeid ning lisab, et liigne stress ja ülepinge võivad avalduda ka riskikäitumisena, näiteks alkoholi või ravimite kuritarvitamisena.

Ohtude ilmnemisel on Peärnbergi sõnul vaja tegutseda ning teadlikult ülepingete leevendamiseks samme astuda. “Tööd saame ennekõike teha ikka oma sisemiste faktoritega, väliste tegurite juhtimine pole sageli võimalik ega anna enamasti pikaajalist efekti,” selgitab ta ja rõhutab, et kui enese jõust ja tarkusest enam ei piisa, ei tohiks kõhelda abi otsimisel, sest selleks erialaspetsialist ongi. “Hambavalu korral me ju ei mõtle, et äkki läheb mööda ja saan ise hakkama, aga vaimse tervise teemasid saadavad kahjuks veel mitmed stigmad.”

Stigmade murdmisesse saavad tema sõnul ka tööandjad omalt poolt panustada ja teemast rääkimist normaliseerida. “Lisaks sellele, et abivajaja ise peaks oskama ära tunda ohumärke, võiksid ka lähedal asuvad inimesed vajadusel oma abi pakkuda või julgustada inimest abi otsima. ABB-s on meil spetsiaalne koolitus “Are you OK?”, et inimesi märkama ja abi pakkuma julgustada,” toob Peärnberg näite, kuidas ettevõte saab panustada. “Vaimse tervise teemadel vajavad töötajad samavõrra ka diskreetsust ja usaldust ning selleks oleme ABB-s loonud kõigile töötajatele tervisekindlustuse näol võimaluse minna kellelegi teada andmata psühholoogi vastuvõtule.”

Teadlikkuse kasv ja konkreetsed tegevused vaimse tervise edendamiseks on suund, kus saab palju ära teha. ABB järgmiseks suuremaks sammuks sel teel on peamiste murekohtade väljaselgitamine ja selleks on alustatud psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringu kokku panemisega.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.

Vaimse tervise hoidmise kohta saad lugeda raamatutest "Vaimne tervis töökohal" ja "Vaimse tervise kiirabi". Raamatutega saad tutvuda SIIN.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700