Autor: Virtuaalkliinik.ee • 2. detsember 2022

Kõik me oleme tundnud seda närivat tunnet, kui kahtlustame, et midagi olulist on ununenud. Muretsemine sageli ainult suurendab ärevust, mis võib värske uuringu kohaselt mälu veel halvemaks muuta, vahendas Daily Mail ajakirjas Personality and Individual Differences avaldatud tulemusi.

Uuringuga seotud küsitluse käigus testiti, kui hästi inimesed elusündmusi mäletavad. Seejärel võrreldi küsitluse tulemusi samade inimeste isiksusetestide tulemustega. Kõigis vanuserühmades said mälutestides parimad tulemused kõige avatumad inimesed, neurootiliste kalduvustega inimesega aga olid mälutestides kõige halvemad.

"Neurootilisust seostatakse tavaliselt suurema psühholoogilise stressiga, mis võib mõjutada episoodilist mälu (sündmuste või biograafiline mälu) toetavat närvisüsteemi," kommenteeris Londoni Imperial College'i vanemteadur Weixi Kang.

Kang analüüsis inimeste episoodilist mälu ja inimeste isiksusetestide tulemusi. Isiksusetestis mõõdeti inimeste meelsust, kohusetundlikkust, ekstravertsust, neurootilisust ja avatust. Kõigis vanuserühmades said mälutestides parima tulemuse need, kes olid avatumad, armastasid vaheldusrikast rutiini, olid uudishimulikumad, seiklushimulised ja tunnetest teadlikumad. Arvatakse, et aju stimuleerivates kultuurilistes ja füüsilistes tegevustes osalemine aitab aja jooksul mälu parandada.

Neurootilisust ehk kalduvust muretseda ja tunda negatiivseid emotsioone nagu armukadedus ja frustratsioon seevastu seostati keskealiste ja vanemate inimeste kehvema mäluga. Kangi sõnul on kalduvus neurootilisusele seotud mitmete negatiivsete tegurite, nagu stressitundlikkuse ja unehäiretega, mis omakorda võivad mõjutada mälu ja millele vanemad inimesed võivad olla vastuvõtlikumad.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.