Autor: Virtuaalkliinik.ee • 13. detsember 2022

Järgneb katkend raamatust „Inimeseks olemise käsiraamat. Inimpsühholoogia ABC ja praktiline nõu õnnelikuks eluks“.

Sotsiaalmeedia on kergesti ligipääsetav – see on tasuta, ööpäev läbi avatud ja ülemaailmne. Inimesed kasutavad seda paljude erinevate asjade jaoks.

• Oma elust, lähedastest, sõpradest ja perest piltide jagamiseks.

• Oma töö reklaamimiseks, informatsiooni jagamiseks ja hankimiseks (sh vaimse tervise kohta!) ning poliitikaga tegelemiseks.

• Ühenduse hoidmiseks sarnaselt mõtlevate inimestega, kellega ei saa kohtuda silmast silma.

COVID-19 ja isolatsiooni ajal leidsid paljud lohutust võimalusest kasutada telefone ja arvuteid, et olla ühenduses teiste inimestega, keda nad enam külastada ei saanud. Paljud kasutasid seda uute tutvuste loomiseks ning uute oskuste ja ideede saamiseks, et sisustada kodus veedetavat aega.

Samas on leitud, et sotsiaalmeedial on kahjulik mõju meie vaimsele tervisele. Mitte ainult varjatud reklaami pärast, vaid lõputute võrdlusvõimaluste tõttu: Miks ma ei näe välja selline / mul pole seda? Miks ei olnud emaks saamine minu jaoks nii ilus ja lihtne? Kas mul on midagi viga?

Heategevusorganisatsioon Royal Society for Public Health väidab, et võrreldes YouTube’i, Twitterit, Facebooki, Snapchati ja Instagrami, mõjub vaimsele tervisele kõige hullemini Instagram. Instagrami kasutamise sagedus on otseselt seotud kõrvalejäetuse tunde suurenemisega, kiusamise, kehva kehapildi, madala enesehinnangu, üksinduse ning kõrge depressiooni ja ärevuse tasemega.

Keegi meist ei ole sotsiaalmeedia kahjuliku mõju suhtes immuunne, see võib meid kõiki mingil moel negatiivselt mõjutada, kuid nagu kehtib selle raamatu iga aspekti puhul, siis need, kellel juba on kalduvus ärevuseks ja madalaks enesehinnanguks, on kõige rohkem ohustatud.

Teie isiklik bränd sotsiaalmeedias

Kas mäletate eelmises peatükis isikliku brändi kohta kirjutatut? Seda, et mõni meist loob uue identiteedi, kuna usume, et inimesed näevad meid siis väärtuslike, armastust väärivate ja vastuvõetavamatena ning see paneb meid lühikeses perspektiivis end hästi tundma, kuna avaldab inimestele muljet. Järgneb aga nukrus, sest tunneme muret, mis saaks siis, kui inimesed õpiksid tundma meid sellistena, nagu me tõeliselt oleme. Sotsiaalmeedia annab meile võimaluse kujundada ja näidata ideaalset väliskihti.

Need ülesvuntsitud pildikesed, mida postitame, ei ole meie. Need on hetkevõtted, tavaliselt killukesed meie elust, mis meie arvates sõpradele ja ühiskonnale kõige rohkem muljet avaldavad. Sotsiaalmeedias saame lisaks piltide ja videote postitamisele (mis näitavad, nagu me elaksime parimat võimalikku elu) pilte ka töödelda, muuta silmad suuremaks, huuled täidlasemaks, kohendada kehavorme ja kaotada nahalt defektid.

See suurendab veelgi meie viletsustunnet reaalses elus. Eriti kui näeme, et erinevus postitatud piltide ja peeglist vastu vaatava vahel on suur. Minu kliinikus räägivad inimesed sageli, kuidas nende Instagrami vaadates ei osata aimatagi, kui õnnetutena ja ebatäiuslikena nad end tegelikult tunnevad, ning ütlevad sageli, et oleksid kohkunud, kui inimesed teaksid piltide taga peituvat tõde. Mul on olnud ka kliente, kes räägivad, et kardavad kokku saada võimalike partneritega, kellega on suhelnud ainult internetis, tundes hirmu, et nende tegelikku välimust nähes hakatakse neist halvasti arvama, kui selgub, et nad ei küüni oma hoolikalt sätitud selfideni.

Seejärel leiavad paljud, et nende tõeline mina vajab muutmist ja neid ei tohi näha sellisena, nagu nad on. Ilukirurgid on märganud muutusi selles, mida inimesed tahavad. Varemalt tõid kliendid kaasa fotosid kuulsustest, nüüd toovad nad Snapchati filtritega muudetud pilte iseendast, paludes selliseid asju nagu „pooride kaotamist“, mis on võimatu. Sellel nähtusel on isegi nimi – Snapchati düsfooria.

Isegi #ilma_meigita postitused ei ole sageli päris ehtsad. Vaeva on nähtud valgustusega, poseerimisega ja tulemus on ikkagi ilustatud. Samuti nähtub hiljutisest uuringust, et umbes 12% #filtrita piltidel on ikkagi filtreid kasutatud. Väga vähesed inimesed postitavad endast internetti tõeliselt niru foto. Me teame, et see kehtib meie enda kohta, nii et miks me unustame teiste postitusi vaadates, et see, mida näeme, on hoolega välja valitud? Ma olen Instagramis veedetud ajast aru saanud, et me küll ütleme, et ootame autentsust, aga tegelikult ei taha me seda sugugi näha.

Kiirnipid sotsiaalmeedia türanniast vabanemiseks

Küsige endalt: millist muljet püüate sotsiaalmeedias endast jätta? Kas vahe selle vahel, kellena te end internetis esitlete, ja tegeliku elu vahel on suur või väike? Kelle jaoks te seda teete? Millega riskiksite, näidates inimestele oma tõelist mina?

Valige üks asi, mis vähendaks lõhet teie isikliku brändi ja tegeliku elu vahel. Leppige sõpradega kokku, et postitate vähemalt kord nädalas ühe ehtsa pildi või loo. Midagi, mis näitab tõelise elu segadust ja maapealsust. Midagi, millel pole filtrit.

Hoidke meeles, et ka teised inimesed jagavad oma isiklikku brändi. Tõenäoliselt nad ei näita välja, et tunnevad end õnnetuna, ei naudi alati elu täiel määral ja – nagu kõigil – saab neilgi mõnikord otsa tualettpaber või hambapasta ning nad peavad poodi lippama ja sabas seisma nagu meiegi. Ma vannun, et nad teevad kõiki neid samu asju.

Lõpetage nende jälgimine, kes järjekindlalt panevad teid ennast halvasti tundma.

Pikemalt lugege raamatust „Inimeseks olemise käsiraamat“.