Autor: Ethel Jamnes, Südameapteegi farmatseut • 13. detsember 2022

Mis aitaks unetute ööde vastu?

Liiga lühike või ebakvaliteetne uni muudab meid järgmisel päeval loiuks ja väsinuks ning vähendab meie võimekust produktiivne olla. Ebapiisav uni suurendab ka mitmete haiguste riski. Farmatseut Ethel Jamnes selgitab, mis põhjustab unehäired ning kuidas neid leevendada.
Pixabay

Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire, mille korral on inimesel probleeme magama jäämise või katkendliku unega. Unetust liigitatakse esmaseks ja sekundaarseks.

Esmase unetuse korral ei ole uneprobleemid seotud tõsise terviseprobleemiga. Esmase unetuse põhjuste hulka kuuluvad suurte elusündmustega seotud stress, näiteks töökoha kaotamine või vahetus, või kõik ümbritseva keskkonnaga seonduv nagu müra, valgus, sobimatu voodi, ebamugav magamisasend või vale temperatuur.

Samuti kuuluvad esmase unetuse põhjuste alla ebaregulaarne magamamineku aeg ja muudatused tavapärases unegraafikus. Sageli tekib magama jäämise ebaregulaarsus reisimise või uue töögraafiku tõttu.

Sinine valgus takistab melatoniini tootmist

Unetuse tekkimisel mängib tänapäeval suurt rolli ka sinine valgus, mida ekraanid kiirgavad. Sinine valgus takistab hormooni nimega melatoniin tootmist ning segab seeläbi keha ettevalmistamist magama jäämiseks. Just selle valguse tõttu ollakse õhtuti vähem unine ja uinumine võtab kauem aega.

Sekundaarse unetuse põhjusteks on haigustest tingitud probleemid, näiteks astma, depressioon, artriit, probleemid seedimisega, närvihaigused, vähk või kõrvetised. Sekundaarse unetuse põhjustajateks on ka valu ilmingud ning ravimite ja mõnuainete kasutamine.

Mida unekvaliteedi tõstmiseks teha?

Unekvaliteedi tõstmiseks ning kiiremaks uinumiseks tuleks esmalt vaadata üle unehügieeni reeglid ja nende järgimine. Kindel režiim programmeerib keha paremini magama, seega peaks magama jäämine ja ärkamine toimuma iga päev ligikaudu samal ajal. Magamistuba peab olema koht, mis on loodud puhkamiseks. Ruum peaks olema vaikne ning selle temperatuur ja valgustus sobilik.

Õhtuti tuleks piirata kofeiini sisaldavate jookide joomist. Unerežiimi segab ka suurte toidukordade söömine ja alkoholi tarvitamine õhtul. Alkoholi ja nikotiini tarvitamine muudab une katkendlikumaks. Enne voodisse minekut tuleks võtta aega hoopis lõdvestumiseks. Hea une tagamiseks võiks seda teha pere või hea raamatu seltsis, mitte ekraanide taga.

Melatoniin võib aidata leevendada uneprobleeme

Arstide sõnul mõjutab unetus rohkem naisi kui mehi ning uneprobleemide all kannatavad enamasti vanemad inimesed. Kui unehügieen on korras, võiks järgmiseks proovida looduslikke melatoniini sisaldavaid preparaate.

Toidulisandid, mis sisaldavad melatoniini, aitavad vähendada magama jäämisele kuluvat aega ja võivad seega pikendada une pikkust ja parandada selle kvaliteeti. Nimetatud preparaate kombinatsioonis melatoniini või teiste looduslike ainetega leiab apteegist.

Sobiva toote leidmisel tasub konsulteerida apteekriga. Samas peab silmas pidama, et melatoniin töötab vaid mõnda aega – ajaga keha harjub preparaadiga ning peale pikaajalist tarbimist ei pruugi inimesed melatoniinist enam abi saada.

Artikkel on ilmunud teemaveebis teemaveebis virtuaalkliinik.ee.

Paremas unest võib lugeda raamatust "Parem uni, parem sina". Tutvu raamatuga SIIN.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700