Autor: Personaliuudised.ee • 21. detsember 2022

Tööstress – töötaja või tööandja mure?

Vaimse tervise häired on üha enam levinud terviseprobleem Euroopas ja põhjustavad aina enam töötajate töölt puudumist. Seejuures puudutakse vaimse tervise häirete tõttu töölt kauem kui muude tervisehädade korral ja sellest tulenevalt on see tööandjale suurem kulu kui kõikide muude tervisehädade oma kokku.
Pixabay

Üheks peamiseks vaimsete probleemide tekitajaks töökohal on tööstress. 2020. aastal Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse korraldatud uuringust selgub, et 18% vastanutest kogeb tööstressi. Tänaseks on see number tõenäoliselt isegi suurem. Eriti ohustab tööstress ja sellest tulenevalt läbipõlemine kodukontoris töötajaid.

Kui tööalased väljakutsed on suuremad kui meie toimetulekuvõimalused, tekib tööstress. Selle tagajärjel langeb meie töövõimekus ning tekivad erinevad vaimsed ja kehalised probleemid alates unetusest kuni depressioonini välja. Tööstress, mida ei maandata, viib edasi läbipõlemiseni, millest taastumine on juba oluliselt pikem teekond kui võitlus tööstressiga.

Pingeseisundiga kaasnevad nii vaimsed kui ka füüsilised ilmingud – tekib väsimus, südame löögisagedus tiheneb, kiireneb hingamine ja teravneb taju ümbritseva suhtes. Stressireaktsioon on keha märguanne, et midagi tuleb ette võtta selleks, et pingeseisundit maandada.

Saame lühiajalist stressi leevendada, kui võtame aja kas või mõneks tunniks maha, liigume värskes õhus, teeme trenni, tegeleme lõõgastava tegevusega, mis aitab mõtted töölt eemale viia, veedame aega armsate inimestega, hingame sügavalt, jagame muret kolleegiga jne. Kui aga inimene oma igapäevast stressi ei märka või läheb pinge nii suureks, et väikesed harjumused enam ei aita, saab stressireaktsioonist püsiv seisund.

Õigel ajal märkamine ja aktiivse rolli võtmine, et ennast aidata, võimaldab stressi leevendada ning mis kõige tähtsam – muuta töökeskonnas ja protsessides midagi, mis aitaks kaasa sellele, et need seisundid ei korduks. Kui aga inimene stressinähte ignoreerib, võtab ette liiga väikeseid samme või ei seosta neid tööstressiga ja otsib vaid füüsilist leevendust, siis on oht, et pikaajalise stressi tagajärjel võib tekkida läbipõlemine.

Kuidas tööstressi ennetada?

Kõik saab alguse märkamisest. Oluline on jagada oma muresid ning mitte pidada neid väikesteks ja iseenesest mööduvateks. Märkamisest keerulisem samm võib tihti olla päriselt midagi muuta ja ette võtta – rääkida tööandjaga, teha oma töös ümberkorraldusi, võtta aega maha ja lisada oma päevakavasse uusi toetavaid harjumusi.

Kõige olulisem on olla endaga kontaktis. Teada, milline kogus stressi ja pinget on vastuvõetav, ning osata õigel hetkel ülepinget maandada. Siin on mõned lihtsad näpunäited tööstressi vältimiseks aga ka maandamiseks:

- Vähenda multitaskimist: üks tööülesanne korraga. To-do-list'id on abiks fookuse hoidmisel.

- Tund korraga! Tee sirutuspaus iga tunni järel. Seadista telefonis äratus, mis tuletab selle vajadust sulle meelde.

- Ole aus: sina ise oled kõige tähtsam. Julge endale tunnistada, kui mõni tööülesanne käib üle jõu, ja räägi sellest avatult oma vahetu juhiga.

- Viibi värskes õhus. Enne kui saadad välja mõne vastutusrikka e-kirja või lähed koosolekule, tee 10-minutiline jalutuskäik õues. See aitab pead klaarida ja emotsioone maha võtta.

- Söö ja joo piisavalt. Meie keha ei funktsioneeri, kui selles ei ole toitaineid. Tee lõuna kontorisse kaasa, et sul oleks alati tervislik toit käepärast.

Allikas: Firmafitness.ee blogi

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700