Autor: Jaanika Lill, Inbanki personalijuht • 4. jaanuar 2023

Covid-19 viirus muutis seda, kuidas me vaimsest tervisest räägime ja sellele tähelepanu pöörame. Kui varem ei olnud töötajate vaimne tervis väga päevakajaline teema, siis praegu panustavad paljud organisatsioonid töötajate vaimsesse heaolusse, sest koroona-ajal oli näha, et just see oli organisatsioonide üks suurimaid valukohti. Töötajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramine on oluline ka täna, mil maailmas toimuvast tulenevalt on õhus palju ebakindlust, mis mõjutab igaüht.

Olenemata sellest, kas töötatakse peamiselt kontoris, tehakse kaugtööd või töötatakse hübriidmeetodil – vaimselt heas vormis olek on oluline kõikjal. Suurimaks väljakutseks, mis seda mõjutab, on sageli töö- ja eraelu vahelise tasakaalu leidmine. Koht keskendumiseks, rutiin, regulaarsed pausid ja tööaja piiride seadmine on vaid üksikud näited, mida nii kontorist kui kodukontorist töötavatel inimestel soovitatakse vaimse heaolu nimel teha.

Näen oma töös personalijuhina, et turule on tulnud palju uusi rakendusi ja platvorme töötajate vaimse tervise parandamiseks ja nende heaolu mõõtmiseks, kuid enamiku algatuste eesmärk on töötajate aitamine juba olukorras, kus stressitase on kõrge ja töötaja vajab abi. Tõeline küsimus seisneb selles, mida saaks iga inimene ise teha, et hoida end vaimselt heas vormis ja vältida olukordi, kus stressitase üle pea kasvab.

Siin on 4 kriteeriumi, mis näitavad, et töötaja on vaimselt heas vormis.

1. Töötaja mõistab, et negatiivsed emotsioonid on vaid lained, mis mööduvad ja vahelduvad positiivsete emotsioonidega.

2. Töötaja tuleb hästi toime elu tõusude ja mõõnadega, samas suudab töötada produktiivselt ja oma potentsiaali ka realiseerida.

3. Töötaja suudab öelda ei – see on märk, et inimene on vaimselt tugev ning teab, kus algab ja lõppeb tema ning teise inimese emotsionaalne vastutus.

4. Töötaja on eneseteadlik – keskendub sellele, mida ta saab kontrollida, ning tal pole ebareaalseid eesmärke ja ootuseid endale.

Oma vaimse vormi ja heaolu parandamiseks pole ühest retsepti, kuid kõik algab iseenda tundmisest ja sellest, mis iga inimese jaoks parasjagu töötab või mitte. Tänapäeva tohutus infovoos on keeruline vähendada info hulka, mis meid ümbritsevast keskkonnast sisse tuleb, kuid igaüks saab kontrollida, kuidas ja millal see info temani jõuab. Näiteks tasub telefoniekraanile ilmuvaid märguandeid valida, kuna sissetulevad infokillud segavad töövoogu.

Tööd puudutavad e-kirjad ja teated ei pea tulema telefoni, kui tööajal arvuti niikuinii kasutuses on. Juba mõnda aega ei tule mu telefoni ekraanile aktiivselt Slacki/e-posti teateid, isegi mitte tööajal. Võtsin need korra puhkuse ajaks ära ega lülitanud enam sisse. See võimaldab mul paremini keskenduda ja olla kohal, mitte lasta tähelepanul hajuda sagedaste teadete peale.

Hea vaimse tervise hoidmise soovitused on sageli lihtsad, kuid kipuvad paljudel ununema: ole aktiivne, söö tervislikult ja maga korralikult on üldtuntud tõed ja n-ö verstapostid, mis peavad olema paigas.

Jagan isikliku kogemuse baasilt kolme soovitust, millega iga töötaja saab oma vaimset heaolu hoida.

1. Ole julge ja oma juhiga avatud – mis iganes on konkreetse hetke väljakutse, näiteks kõrge töökoormus, keerulised suhted kolleegidega või raskused isiklikus elus, proovi keskenduda sellele, mida saad muuta ja mõjutada, ning lase peast välja see, mis ei ole sinu võimuses.

2. Proovi alati vastaspoolt mõista. Palju meie negatiivsetest emotsioonidest on teiste tekitatud, näiteks kommentaar koosolekul või terav märkus e-kirjas. Enne reageerimist võiks hetkeks mõelda, mis on konfliktse inimese taustsüsteem, kust see mõte võis tekkida ja äkki on tegemist inimliku reaktsiooniga.

3. Julge kindlasti testida ka erinevaid aktiivsusväljakutseid, proovi erinevaid mindfulness’i platvorme või kustuta hoopis sotsiaalmeedia rakendused, mis sind positiivselt ei teeni. Loomulikult ei ole siin ühte kindlat reeglit, mis kõigi jaoks toimib, kuid väärtus seisnebki selles, et olen välja filtreerinud need tegevused, mis töötavad just minu vaimse heaolu jaoks.

Artikkel on ilmud teemaveebis personaliuudised.ee.