Autor: Virtuaalkliinik.ee • 11. jaanuar 2023

Haiguspäevade hüvitamine alates 2. päevast jätkub kuni juuni lõpuni

Vabariigi President Alar Karis kuulutas möödunud reedel välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, millega haiguspäevade varasem hüvitamine alates teisest haiguspäevast pikeneb poole aasta võrra kuni 30. juunini.
Pixabay

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.

"Juba teisest haiguspäevast hüvitise maksmise pikendamine on ülimalt oluline sadadele tuhandetele Eestimaa inimesele. See annab turvatunde ränk viirustalv ja üha jätkuv hinnatõus üle elada," ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

"Olen korduvalt öelnud, et 2009. aastal tehtud muudatus haiguspäevade eest maksmata jätmisel oli suur viga. Ametiühingu tööst mäletan, et aastal 2015 kogusime kakskümmend viis tuhat allkirja ühe kuuga haiguspäevade toetuseks," lisas ta.

"Arvuti taga töötavad inimesed ei pruugi selle mõju tunda, sest neil on kergema haigestumise korral võimalik jääda kaugtööle ja palga maksmine jätkub. Ligi pooled Eesti töötajatest ei saa teha kaugtööd, näiteks politseinikud, õpetajad, hooldajad või meditsiinitöötajad. Võimalust haigena kodus püsida ja rahaliselt sealjuures mitte kaotada, on tänases majanduslikult keerulises olukorras väga vaja. Toetan praeguse korra püsivaks muutmist," rääkis Peterson.

Tööandjale suuremaid kulusid ei kaasne

Aastatel 2009–2020 kehtis kord, kus 4–8 päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kolmel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist 2.–5. päevani ning hüvitise määr on 70% palgast.

Tööandjatele suuri kulusid praeguse süsteemi jätkumisega ei kaasne, sest kuigi tööandja maksab hüvitist juba teisest päevast, on tal praeguse süsteemi järgi kohustus maksta seda neli päeva, mitte viis nagu enne pandeemiat. Üldjuhul maksavad tööandjad töötajatele haigushüvitise koos kuupalgaga. Kui aga hüvitist makstakse kuu keskel 2.–5. päevani, siis pärast seaduse välja kuulutamist ei pea tööandjad hüvitise maksmisel midagi muutma.

"Tööandjate ja töötajate jaoks jätkub töövõimetuslehtede hüvitamine sujuvalt ning tööandjad mingeid ümberkorraldusi oma palgaarvestussüsteemis tegema ei pea," kinnitas haigekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Kui töövabastusperiood algab jaanuaris

Nagu eelnevatel aastatelgi, viibib töövõimetuslehtede väljamaksmine ka tänavu ligikaudu kaks nädalat neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris. Hüvitise maksmine viibib seoses maksu- ja tolliameti 2022. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega.

Töövõimetushüvitist arvutatakse 2022. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet. Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega, kui maksu- ja tolliamet lõpetab 2022. aasta deklaratsioonide töötlemise, eeldatavalt jaanuari keskpaigas.

Töövõimetusleht tuleb hüvitada 30 kalendripäeva jooksul

Haigekassa prognoosi järgi väljastatakse esimesel poolaastal haiguslehti ligikaudu 200 000 inimesele ja muudatusega kaasnev täiendav kulu haigekassa eelarvele on ca 16 miljonit eurot. Ravikindlustuse seaduse alusel on haigekassal kohustus töövõimetusleht hüvitada 30 kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe korrektse andmekoosseisu laekumist haigekassale.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700