Autor: Virtuaalkliinik.ee • 11. jaanuar 2023

Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seadustes

Eelmise aasta novembris ja tänavu jaanuari algusest jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning nendega seonduvate määruste muudatused, millega uuendatakse töötervishoiuteenuse korraldust, täpsustatakse tööandja kohustusi kaugtöö puhul ja vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel.
Pixabay

Lisaks tavapärasele töötaja tervisekontrollile, kus hinnatakse ühe töötaja tervist, peab töötervishoiuteenuse uue osana töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Kui individuaalse tervisekontrolli eesmärk on konkreetse töötaja tervise hindamine ja talle sobivate ettepanekute tegemine (näiteks karpaalkanali sündroomi vältimiseks ergonoomilise arvutihiire või randmetoe kasutamine), siis ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel saab töötervishoiuarst edaspidi lisaks konkreetse töötaja olukorrale hinnata ettevõtte kui terviku olukorda.

Eesmärk on välja selgitada ettevõttes kõige sagedamini esinevad probleemid, mille põhjal saab töötervishoiuarst pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks.

Analüüsi täpsema sisu ja ülesehituse peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel seega kokku leppima. Nii saab tööandja sellise analüüsi, kus on keskendutud tema töökeskkonnas peamiselt esinevatele probleemidele ja nende lahendamisele.

Töötervishoiuarsti ettepanekud

Kui seni oli on tööandja otsustada, kas rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, siis nüüd on töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine kohustuslik. Tööandja peab ettepanekud lisama ka töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskavasse.

Siiski jätab seadus tööandjale õiguse teatud juhul ettepanekud rakendamata jätta. Tööandja hindab, kas tehtavad kulutused ettepanekute rakendamiseks on mõistlikud, lähtuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast ja ettepaneku sisust. Kui kulutused on ebaproportsionaalselt suured, siis võib tööandja jätta ettepanekud rakendamata. Hindamisel tuleks arvesse võtta näiteks tööandja kulusid, ettevõtte suurust, rahastamise võimalusi, kasutegurit töötajatele ja kas ettepanek toob kaasa olulise töökorraldusliku muutuse.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700