Autor: Virtuaalkliinik.ee • 2. veebruar 2023

Silmal on olemas kaitsemehhanism – kulmud, ripsmed, silmalaud ja pisarad. Esimesed kaks hoiavad ära suuremal määral tolmu või muude väikeste osakeste sattumise silma, püüdes need oma karvakeste vahele kinni. Silmalaugudel on enamasti tahtele allumatu pilgutusrefleks: kui miski meie silmale läheneb, sulguvad silmalaud automaatselt.

Silma kaitsmisel on tähtis roll ka pisaratel. Silma eesmisel läbipaistval osal (sarvkestal) on tuhandeid närvilõpmeid ning kui midagi silma pinnale satub, suureneb pisaravedeliku produtseerimine, et kaitsta sarvkesta vigastuste eest ning uhtuda võõrkeha silmast välja. Pisaral on ka antimikroobsed omadused.

Sümptomid, kui midagi on silma läinud

Kui võõrkeha on silma sattunud, annab sellest enamasti märku suurenenud pisaratevool, liivateratunne, valu, punetus ja vajadus pidevalt pilgutada. Pilgutamine aga võib sarvkesta rohkem kahjustada, sest siis liigub ülalaug üle sarvkesta ja liigutab ka võõrkeha selle peal, tekitades sarvkestale marrastuse, haavandi või abrasiooni. Pindmine sarvkesta epiteeli kahjustus paraneb mõne tunni jooksul. Tähtis on võõrkeha silmast eemaldada kas puhta veega või silmatilkadega nii kiiresti kui võimalik.

Silm ja ilm: mille eest silmad kaitset vajavad

Ilmaolud, mille eest silmi tuleks kaitsta, on tuul, liiv, õhusaaste, aga ka lumi, lörts või vihm ning päike ja UV-kiirgus. Eriti tähelepanelikud peaksid olema kontaktläätsede kandjad veega, klooriveega ning reostunud vee lähedal.

Ekstreemses külmas, eriti tuule mõjul, on soodumus kuiva silma sündroomi tekkeks – tuul ja külm kahjustavad pisara õlikihti ning pisarad aurustuvad silma pinnalt liiga kiiresti, sarvkest saadab ajule signaali produtseerida juurde pisaravedelikku, mille tulemuseks on suurenenud pisaratevool.

Silma sarvkestale ekstreemsed temperatuurid ei mõju, inimese kornea reguleerib oma temperatuuri, jäädes u 42–25 °C vahele ka ekstreemsel temperatuuril ("Correlation between corneal and ambient temperature with particular focus on polar conditions", Slettedal, Ringvold 2015). Osal ekstreemsportlastel on täheldatud sarvkesta erosioone, mis ei ole otseselt seotud temperatuuriga, vaid jäävihmadega või tuulega, mis on sportides silma sattunud. Külmas kliimas on enamasti ka madalam õhuniiskus, mis omakorda süvendab kuiva silma sündroomi.

Silmale kõige mugavamaks ja paremaks õhuniiskuseks peetakse 45% ning veidi üle selle. USA näitel on õhuniiskuse ja kuiva silma sündroomi vahel leitud seos: mereäärsetes piirkondades, kus on õhuniiskus kõrgem, esineb kuiva silma sündroomi vähem, subtroopilises vööndis ja kõrbetes on kuiva silma levimus suurem.

Kuidas silmi erinevate ilmaolude korral kaitsta?

Ekstreemselt külmas või kuumas tuleks kasutada kaitseprille kaitseks tuule, võõrkehade või UV-kiirguse eest. Kõrgmäestikus on väga tähtis roll hästi näol istuvatel kaitseprillidel, mille klaasid võiksid olla piisavalt kumerad, et katta nägu ka külgedelt. Prillid peaksid olema UV-kaitsega ning mugavad, soovituslik on kasutada kõige tumedamaid, 4. kategooria toonitud prilliläätsi. Tuleb aga meeles pidada, et need on 90% tumedad ning autot nendega juhtida ei tohi.

Sooja kliimasse puhkusele minnes on samuti tähtis silmi päikese eest kaitsta, kuid sobib ka 3. kategooria tumedusega päikeseprillilääts – see on klassikaline 80% toon. Talvisel perioodil, kui päike ei sära nii intensiivselt, tuleks ikkagi oma silmi ka ultraviolettkiirguse eest kaitsta – ka läbipaistev prillilääts, isetumenev või heleda tooniga prillilääts kaitseb silmi UV-kiirguse eest.

Silmade kaitsmine allergeenide eest ja ujulas

Kuumas kliimas on õhus ka rohkem allergeene, mis tähendab vajadust olla teadlik võimalikest allergiatekitajatest ning tegeleda kuiva silma probleemidega. Külma tuule käes viibimisel on parim variant silmatilgad, mis parandavad pisara õlikihti, ning kumera esifassaadiga prilliraamid.

Ujudes on soovitatav kasutada ujumisprille, see on eriti tähtis kontaktläätsede kandjatele. Akantamööb on amööb, mis pesitseb jõgedes, järvedes, vahel ka kraanivees ning ujulas, silma sattudes võib see tekitada pöördumatu nägemiskahjustuse. Ujulas võib vette minna kontaktläätsei kandes ainult ujumisprillidega!

Mõne spordiala puhul on paremaks kaitseks prillid, mõne puhul kontaktläätsed. Kui inimesel on prillivajadus olemas ja ta tegeleb spordiga, mille harrastamisel liiguvad väikesed esemed suure kiirusega (näiteks sulgpall, laskmine), on parimaks kaitseks spordiprillid. Kui on aga tegemist spordiga, kus on suur võimalus, et prillid purunevad (näiteks jalgpall, poksimine), siis on parim variant kasutada kontaktläätsi.

Kuidas prille hooldada?

Selleks, et prillid kaua vastu peaks ning läbi läätsede terav nägemine pikalt säiliks, on väga tähtis prillide – nii raami kui ka prilliläätsede – õige hooldamine. Läätsede puhastamiseks peaks kasutama alati spetsiaalset puhast mikrofiibrist puhastuslappi ning klaaside puhastusvedelikku.

Tulles sellisest keskkonnast, kus kübemed või muu mustus võib prilliläätsele sattuda (näiteks rannast), tuleks prillid enne puhastamist leige veega puhtaks pesta. Kui kuiva prilliläätse puhastamisel satub sellele kasvõi üksainus liivatera, kriimustub ka korralike pinnakatetega prillilääts väga kergesti.

Nii et puhkusreisi planeerides mõtle ka oma silmade kaitsmisele ja küsimuste tekkimisel pea nõu prillipoe töötajaga.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.