Autor: Virtuaalkliinik.ee • 8. märts 2023

Liigne ekraaniaeg tekitab vaimseid pingeid

Tahvelarvutis või nutitelefonis skrollimine võib olla mõnus maandushetk, ent paraku kasvab see sageli millekski, mis röövib aja ja laastab vaimset (ning ka füüsilist) tervist. Kuidas oma ekraaniaega mõõta ja reguleerida ning kõigi viie meelega oma vaimset tervist toetada, selgitab psühhiaater Sarah Vohra oma raamatus “Meelemeedik”.
Pixabay

Järgneb katkend Sarah Vohra raamatust “Meelemeedik”.

Pole kahtlustki, et meie igapäevaelu pingetes on oma osa ekraanikasutusel. Osa patsientide puhul saab nende sümptomeid küll mingitpidi seostada ekraanide kasutamise, õigemini liigkasutamisega, alates sellest, et veedetakse enne magamaminekut liiga palju aega nutiseadmetes, ja lõpetades veebisõprade eelistamisega silmast silma suhtlusele. Töö- ja puhkeaja piirid võivad hägustuda, kui reageeritakse hilisõhtustele e-kirjadele või kukutakse ennast alatasa teistega võrreldes ühismeedia küülikuurgu. Niisugused teguviisid jätavad varem või hiljem jälje meeleolule, enesekindlusele ja unele ning soodustavad ärevust.

Ehkki me pole ligilähedaseltki suutelised määratlema põhjust ja tagajärge, st ekraanikasutuse võimalikku kahjulikku mõju vaimsele tervisele, viitavad vähesed tehtud uuringud, et pikenenud ekraaniaeg võib kahju teha küll. Selguse huvides olgu lisatud, et kättesaadavas teaduskirjanduses keskendutakse valdavalt ekraanikasutusele üldiselt ega tehta vahet selle eri liikidel; ja kui eristavaid uuringuid ongi tehtud, piirdutakse neis üldjuhul telerivaatamise, telefoniga tekstisõnumite saatmise ja arvutikasutusega. Ja isegi siis on keeruline välja peilida, kas probleem seisneb ekraanikasutuses kui sellises või kasutusotstarbes.

Me teame, et sinist valgust kiirgavate LED-seadmete, näiteks nutitelefoni, süle- ja tahvelarvuti hilisõhtune kasutamine võib meie loomulikku unerütmi mõjutada, häirides une kvaliteeti ning jättes nõnda pahatihti jälje ka järgneva päeva meeleolule, keskendumisvõimele ja energiatasemele. Tõendid osutavad igatahes pika ekraaniaja ja häirunud une seotusele. Sinine LED-valgus pärsib melatoniini hormooni tootmist vaat et veerandi võrra. Melatoniini vallandumine on määrava tähtsusega uneni viivate närviradade käivitumisel.

Ehkki ei ole eriti mõeldav kehtestada nutiseadmete kasutusele lauskeeldu või hakata soovitama ekraaniaja optimaalseid „annuseid“, saame ometi õppida oma ekraanikasutusele mõistlikke piire seadma, eriti kui täheldame selle kahjulikku mõju oma vaimsele tervisele.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700