Autor: Virtuaalkliinik.ee • 22. märts 2023

Järgneb katkend Sarah Vohra raamatust "Meelemeedik. Viie meele teejuht rahulikuma ja õnnelikuma eluni"

Mõtlemisvead ehk kognitiivsed moonutused, nagu neid teaduskirjanduses tavatsetakse nimetada, on irratsionaalsed mõttemustrid, millesse takerdumine võib tekitada negatiivseid tundeid ja panna meid soovimatul viisil käituma.

Neid irratsionaalseid mõtteid võime rohkemal või vähemal määral kogeda kõik ja need võivad osale meist mõjuda negatiivsemalt kui teistele. Kõige tavalisemaid mõtlemisvigu tasub tunda, sest kui õppida neid märkama, aitab see neid eos summutada, vaidlustada ja nende mõju oma tunnetele ja tegudele vähendada. Peagi tuleb lähemalt juttu sellestki, kuidas taolisi mõtteid vaidlustada või ümber sõnastada.

Tavalisemad mõtlemisvead

Tuleviku ennustamine

„Ma ei jõua kõike õigeks ajaks ära õppida.“

„Keeran nagunii käki kokku.“

Kas olete endale kunagi öelnud, et te ei saa millegagi hakkama, olemata seda enne proovinudki? Kas ennustate, kuidas miski välja kukub, ja takerdute seejärel arvatavasse resultaati sedavõrd, et ei suuda õppimisprotsessi nautida? See ongi tuleviku ennustamine – rutakate (negatiivsete) järelduste tegemine sellest, mis võib juhtuda.

End järgmine kord ennustamiselt tabades mõelge, missuguseid tõendeid on selle kohta, mis iganes teie arust juhtub. Pahatihti on ainus tõend teie sisemine kriitik või needsamad mõttevead.

Tuletage endale meelde, et tegemist on mõtteveaga – te saa tulevikusündmusi ette teada, ning eksimine sellesse, „mis võib juhtuda“, tähendab, et te pole suuteline hetkes kogetavat nautima.

Liigne üldistamine

„Korra see mul juba ebaõnnestus, kukun selles alati läbi.“

„Minu õetütar nuttis, kui teda süles hoidsin, minu käes pistavad kõik titad kisama.“

On teil kunagi olnud mõni halb kogemus, misjärel olete veendunud, et alati läheb samamoodi? Olete sarnastesse olukordadesse sattudes ettevaatlikum, võibolla koguni vältiv, peljates uuesti sama halva kogemuse osaliseks saada?

Järgmine kord, kui end liigselt üldistamiselt tabate, tuletage endale meelde, et pelk asjaolu, et miski on millalgi aset leidnud, ei tähenda, et alati nii ka läheb.

Tuletage endale meelde, et tegu on mõtteveaga ja et millegi kordumisse kinni jäämine ei lase teil edaspidi kogetavat täiel rinnal nautida. Vaagige mõttes seda „halba“ kogemust, ja selle asemel et eeldada selle kordumist, mõelge parem, mida saaksite ette võtta, et end järgmiseks korraks paremini ette valmistada. Kas tuleks rohkem eeltööd teha? Kas peaksite harima end beebi nutu arvukate põhjuste vallas?

Mõtete lugemine

„Kõik arvavad, et ma ei saa sellega hakkama.“

„Nad ei helistanud mulle tagasi, järelikult mind ignoreeritakse.“

Kas olete olnud kindel, et teate, mida inimesed teist mõtlevad, juba enne, kui nad on jõudnud suudki paotada? Eeldate, et teist mõeldakse teatud viisil, sageli negatiivselt, mille tagajärjel muutub teie mõtteviis, enesetunne ja käitumine. Võite selle tõttu, mida teised teie meelest teist arvavad, millegi tegemisest kõrvale vingerdada või sattuda raskustesse endast maksimumi andmisel. Ehk teete rutaka (negatiivse) järelduse.

Järgmine kord end mõtete lugemiselt tabades öelge endale, et te ei saa mitte kuidagi kindlalt teada, mida teist arvatakse. Tuletage endale meelde, et tegemist on mõtteveaga ning et teie taju sellest, mida asjaomane isik teist isegi mõelda ei pruugi, takistab teil kogemast midagi potentsiaalselt üpris positiivset. Põhjendage endale mõistuslikult ära, et teile ei ole tegelikult öelnud, et olete [sisestage valitud omadussõna], ja liikuge edasi.

Negatiivne filter

„Sain küll eksamil läbi, aga mõtlen tahes-tahtmata vastustele, mis mul valesti läksid.“

Kas olete olnud olukorras, kus kaotate positiivse silmist ja keskendute üksnes negatiivsele? See võib olla midagi, mida te oma peas leierdate; karistate ennast ja teil on raske mistahes kordamineku üle rõõmutseda, sest teid pimestavad ja rõhuvad ettevõtmised, mis hästi ei õnnestunud või mida ei krooninud edu.

Järgmine kord, kui kukute negatiivset välja sõeluma, tuletage endale meelde, et see on mõtlemisviga. Küsige endalt, kas vaatlete üldpilti või keskendute vaid ühele detailile, mis on juhtumisi negatiivne. Kas teie suhtumine saadud kogemusse kujuneb seejärel pelgalt üheainsa detaili pinnalt? Milliseid positiivseid külgi te asja juures näete? Veenduge, et te viimastele sama palju tähelepanu osutate. Visake lühidalt paberile nii asja negatiivsed kui ka positiivsed tahud.

Pisendamine

„Tühiasi.“

„Pole millegi üle uhkust tunda – küsimused, mis mul täkkesse läksid, olid üsna lihtsad.“

Kas olete kunagi oma saavutusi alatähtsustanud? Kas kordaminekud ei rõõmusta teid iial tõeliselt, sest te pisendate neid? Alatähtsustamine käib tihtilugu käsikäes ületähtsustamisega; võtate fookusesse ja puhute suureks olukorra negatiivsed küljed, alahinnates või pisendades selle võimalikke positiivseid võrseid.

Järgmine kord, kui hakkate mõnd oma saavutust pisendama, jätke see mõte sinnapaika. Tuletage endale meelde, et tegu on mõtlemisveaga. Küsige endalt, ega te negatiivsele rohkem kaalu ei anna. Võtke vaevaks visandada olukorra positiivsed küljed, ja mis tähtsamgi, lubage endal kordaminekutest rõõmu tunda ja enesega rahul olla.

„Neil on õigus, tegin head tööd.“

„Jah, mõned asjad võisid ju viltu minna, aga sa vaata, mis mul kõik õnnestus.“

Kordaminekute üle rõõmustades tugevdate oma eneseusaldust ja -hinnangut ning motiveerite end oma asja edasi ajama.

Tundepõhine argumenteerimine

„Tunnen end paksuna, järelikult olen paks.“

„Tunnen end rumalana, järelikult olen rumal.“

Kas olete kunagi kogenud mõnd emotsiooni ja hakanud seejärel seda kehastama nii, et see muutub teie identiteedi osaks? Tunnete seda, järelikult olete see. Tunnete seda, järelikult peab see paika pidama. See võib hakata mõjutama teie mõtteid, tundeid ja tegusid, tuginedes seejuures millelegi, mille kohta teil juba algselt tõendeid nappis. Te võite end katta ja varjata, seltsielust eemale hoida, sest tunnete ja usute end olevat paks. Te ei pruugi pidulikul õhtusöögil nokkagi lahti teha, kuna tunnete end lollina ja peate end lolliks.

Järgmine kord, kui hakkate tunnete ajel järeldusi tegema, tuletage endale meelde, et see on mõtlemisviga. Olge enda vastu leebe ja sisendage endale, et see, et teil on teatav tunne, ei tähenda, et see oleks tõene ja teid inimesena defineeriks. Tunne ei ole tõsiasi.

Seda, millised mõtlemisvead on veel olemas ja kuidas vigade parandusi teha ning eluga edasi minna, lugege Sarah Vohra raamatust „Meelemeedik. Viie meele teejuht rahulikuma ja õnnelikuma eluni“.

Raamatuga "Meelemeedik" saad tutvuda ja seda osta SIIN.