Autor: Siret Trull • 29. märts 2023

Teadlikkus sellest, millised on erialaoskuste kõrval sinu kõige tugevamad üldoskused, on tööturul konkureerides oluline. Nüüdsel ajal ei otsi tööandja niivõrd inimest kindlale ametipostile, vaid teeb valiku, lähtudes sellest, milliseid oskusi ta oma ettevõttesse vajab, et klientidele antud lubadusi täita või uusi tooteid ja teenuseid arendada.

Üldoskused on need, mis seovad tervikuks eri haridustasemel ja töö käigus omandatud oskused. Sageli on head üldoskused hädavajalikud, et õpitud erialal edukas olla – näiteks ei saa teha personalitööd ilma suhtlemisoskuseta, logistiku tööd ilma ruumilise mõtlemiseta või olla hinnatud disainer loovmõtlemiseta.

Isegi infotehnoloogia valdkonnas, kus on tohutult uut tööjõudu vaja, eelistatakse värbamisel neid tarkvaraarendajaid, kellel on head meeskonnatöö ja protsessi juhtimise oskused. See, kui kiiresti arendaja üksi oma ruumis istudes koodi kirjutab, on teisejärguline.

Tööturg soosib inimesi, kes on valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, kinnitab Ungro. Üldoskused on ka töötaja enda jaoks nagu kindel kapital: need on ühest valdkonnast teise ülekantavad, neid ei räsi ükski majanduskriis ega töömaailma muutuvad suundumused. Heade üldoskustega inimene leiab alati tööd.

Mis on üldoskus?

Eesti tööelu üldoskuste klassifikatsioonis jagatakse üldoskused kolmeks suureks kategooriaks, need on mõtlemisoskused (analüüsioskus, loovmõtlemine, ruumiline mõtlemine jne), enesejuhtimisoskused (kohanemisoskus, stressijuhtimine, iseseisev tegutsemine, eesmärgi saavutamine jne) ning sotsiaal-kommunikatiivsed oskused ehk lävimisoskused (keeleoskus, meeskonna- ja koostööoskus, empaatiline käitumine jne).

Üldoskused ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ja on ühest valdkonnast teise ülekantavad. Üldoskused loovad aluse, mille najalt spetsiifilisemaid tegevusi sooritada. Üldoskusi rakendatakse teiste oskustega paralleelselt.

Artikkel on ilmunud teemaveebis palgauudised.ee.