Autor: Mats Soomre, Belbin Eesti asutaja ja juhtivtreener. • 23. mai 2023

Mats Soomre tööõnnest: tegeleda tuleks tugevuste, mitte nõrkustega

Inimestel, kes keskenduvad oma loomupäraste tugevuste kasutamisele, on kuus korda suurem tõenäosus olla oma tööle pühendunud, paljud ettevõtted paraku ignoreerivad inimeste loomupäraseid tugevusi ning keskenduvad hoopis kompetentsidele ja nõrkuste arendamisele.
Meeskonnatöö- ja juhtimistreeneri Mats Soomre sõnul määrab tööõnne rahuolu olemasoleva töö olemuse ja tulemuslikkusega.
Foto: Raul Mee

Inimesed veedavad tihti töökaaslaste ja tiimiga rohkem aega kui oma perega. See on ka üks põhjus, miks on ettevõtete sisekultuuris hakatud töötaja õnnelikkust tema ametipositsioonil hindama järjest rohkem nii töötaja kui juhtide poolt vaadatuna

Mis on tööõnnelikus?

Tööõnneks või tööalaseks heaoluks on teinekord nimetatud tööga rahulolu. Mõiste sisu ega olemust see ei muuda. Tööga rahulolu on inimese positiivne emotsionaalne seisund, mis tekib, kui ta on rahul nii oma töö sisu kui töökeskkonnaga.

Tööõnne määratlebki sinu kui töötaja sisemine rahulolu olemasoleva töö olemuse ja tulemuslikkuse ning kogu meeskonnaga. Suur osa tööõnnelikkusest on määratud sellega, kui hästi su töö sobib sinu tugevustega ja kuidas sa sobid kokku oma kolleegidega, kui hästi te teineteist täiendate.

Kuidas peaks inimene endale tööd valima?

Soomre sõnul sõltub endale sobiva ametikoha valimine suuresti iseenda tundmisest. Sobiva valdkonna leidmiseks on aga erinevaid variante. Lisaks valdkonnast tulenevale kompetentsile tuleb kindlasti jälgida, milline on sinu roll meeskonnas, ja analüüsida enda tugevusi selles rollis. Mida täpsemalt inimene sellest aru saab, seda lihtsam on sobivat rolli valida.

Paraku ei pruugi inimesed ise oma tugevusi teadvustada. Kõigil meist on varjatud potentsiaal, mille avaldumiseks vajame kõrvaltvaatajate tagasisidet ja head praktilist mudelit, mis seda teha aitab. Siinkohal ei saa mainimata jätta Belbini meeskonnarollide mudelit, mis käsitleb inimeste nõrkusi lubatud nõrkustena, mis kaasnevad sinu tugevustega.

Sa ei pea kogu aeg kõikidele meeldima, see pole võimalik. Parem õpi teadlikumalt kasutama oma loomupäraseid tugevusi, hoidma oma lubatud nõrkusi kontrolli all ja tundma oma võimekuse piire.

Kuidas saab tööandja kaasa aidata, et töötajad oleksid õnnelikud?

Esmane soovitus juhtidele on, et nad õpiksid meeskonda ja inimesi oluliselt paremini tundma. Kui keskenduda ainult inimese tööga seotud tegevustele ja olemusele, kipub suur osa inimese olemusest varju jääma. Keskenduge sellele, kes me päriselt inimesena oleme.

Uuringud näitavad, et inimestel, kes keskenduvad oma loomupäraste tugevuste kasutamisele, on kuus korda suurem tõenäosus olla oma tööle pühendunud. Paljud ettevõtted paraku ignoreerivad inimeste loomupäraseid tugevusi ning keskenduvad hoopis kompetentsidele ja nõrkuste arendamisele. Ei ole mõtet sundida inimesi oma nõrkusi parandama, see ei tööta. Nõrkusi ei saa üldse kuigivõrd arendada – aga tugevusi saab arendada lõputult!

Töötaja pikaajalise pühendumuse kindlustamiseks on tähtis ehitada üles tugevustel põhinev kultuur, mis kasutab iga meeskonnaliikme loomulikke andeid ning soodustab varjatud potentsiaali arendamist.

Sellist lähenemist toetab ka psühholoogilise turvalisuse kontseptsioon, mis ütleb, et meeskonnad peaksid looma sellise keskkonna, mis võimaldab kõigil olla need, kes nad tegelikult on, ja oma tugevusi kasutades edu saavutada. Võtmesõnadeks on ühine eesmärk, usaldus ja võimalus rääkida avatult kõikidel vajalikel teemadel.

Kindlasti tuleks arvestada, et see, milline on optimaalne töökeskkond, on iga inimese jaoks erinev. Näiteks võib osa inimesi vajada uute ideede genereerimiseks või mõnele küsimusele oma jäägitu tähelepanu pööramiseks ruumi ja vaikust, mõnel on aga vaja teistega regulaarselt suhelda. Kui võimalik, võiks proovida anda kõigile seda, mida nad töökohal vajavad – ka siis, kui asju tuleb pisut ümber organiseerida.

Läbipõlemise oht

Kui inimese käitumine muutub oluliselt, temas tekib rahulolematus ja ebaloogiline käitumine, siis tuleks aru saada, kas tegu on ühekordse rahulolematuse või püsiva olukorraga, mis on kestnud juba mitu kuud. Viimase puhul on põhjuseks sageli ületöötamine – kas siis liiga suur koormus või pikka aega oma mugavustsoonist väljas olemine, kus ollakse sunnitud tugevuste asemel oma nõrkusi kasutama.

Enne läbipõlemist on võimalus veel aeg maha võtta ning puhata ja taastuda. Kui inimene on ikkagi läbipõlenud, siis niisama jutt ja lohutamine ei aita, siis on vaja professionaalset meditsiinilist abi. Siin saab taas juht töötaja jälgimisel abiks olla. Läbipõlenud inimene ei pruugi oma olukorrast teadlik olla ega seda ka tunnistada ja siinkohal peabki juht oma meeskonnaga väga head kontakti hoidma, et läbipõlemise ohule varakult jälile saada. Suurte eesmärkide ja pideva pingutuse korral väsib inimene lihtsalt ära. „Ajule peab puhkust andma, magama peab,“ tsiteerib Mats Soomre tuntud ajuteadlast Jaan Aru.

Artikkel on ilmund teemaveebis Personaliuudised.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700