Autor: Laura Tõnov, Pere Optika optometrist • 6. juuni 2023

Kiired muutused silmanägemises võivad olla mõne tõsisema haiguse sümptomid.

Esimene ja kõige suurem ohumärk on kiired muutused: nägemisteravuse või kontrastitaju ja stereoskoopilise nägemise halvenemine, vaatevälja ahenemine, äkitselt tekkinud hõljumid või valgussähvakad, diploopia ehk topeltnägemine, strabism ehk kõõritamine. Kõik need võivad olla mõne tõsisema silmahaiguse sümptomid.

Vaata fotole silma

Silmaprobleeme on võimalik avastada ka fotodelt. Välguga pilti tehes peegeldub pupillist silmapõhjast tagasi tulev valgus. Kui see pupilli refleks on erinevat värvi – näiteks üks silm on valge, aga teine oranžikas-roosakas, siis võib olla tegu mingi silmaprobleemiga. Erineva peegelduse põhjuseid on mitmeid: katarkt, silmasisesed kasvajad vm. Samuti võib reetinalt peegeldunud valgus olla erinev siis, kui on tegemist anisometroopiaga – silmadel on erinev nägemisteravus. Viimane ei ole silmahaigus!

Levinumad silmahaigused eri vanuserühmades

Imikueas on kõige sagedasem silmahaigus hordeoolum ehk odraiva – lauserva näärmete põletik. Tõsisemaks silmahaiguseks lapsepõlves on amblüoopia. Laisk silm ehk amblüoopia tekib esimestel elukuudel, kui üks või mõlemad silmad ei ole saanud kriitlisel arenguperioodil stimulatsiooni. Põhjuseks võib olla näiteks sünnipärane katarakt, anisometroopia või strabism. Sel puhul kasutatkse atropiin- või oklusioonravi.

Samuti esineb lastel strabismi (kõõritamist), mille kõige põhiline põhjustaja on silmalihaste nõrkus ning ambüoopia. Esimestel elukuudel on kõõritamine normaalne.

Unknown body type: x-im/banner-list

Noorte seas esineb pigem silmade koostööprobleeme – akommodatsiooni ja konvergentsi liiasust, väsimust või vähesust. Samuti võib nägemisteravus ja prillide tugevus kiiresti muutuda. Selle põhjuseks on silmamuna kasv. Kui silmamuna kasvab 1 mm pikemaks, lisab see refraktsioonile –3 dioptrit tugevust.

Täiskasvanueas kannatab keskmiselt 10–30% eurooplastest kuiva silma sündroomi all. Haigusel on erinevaid tekkepõhjusi – nii keskkonnast tingitud (kontaktläätsede kandmine ja arvutitöö) kui ka tervisega seotud põhjused (naissugu, Meibomi näärmete düsfunktsioon).

Üle 45-aastaste seas suureneb silmahaiguste esinemise tõenäosus, pea igal inimesel tekib elu jooksul katarakt ehk hallkae, mille puhul hägustub silmalääts. Samuti esineb glaukoomi – silmanärvi kahjustust enamasti suurenenud silma siserõhu tõttu ning maakula degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumist. Eaga väheneb ka erinevate silma kihtide rakkude töövõime ja seetõttu halveneb ka värvide eristamine, kontrastitaju, stereoskoopiline nägemine ja parim saavutatav nägemisteravus.

Mainimist väärib ka see, et ükski refraktsiooniviga (ehk prillikandmise vajadus) ei ole silmahaigus. Küll aga võib refraktsiooniveaga suureneda silmahaiguste esinemine: tugeva müoopia puhul on väga suur risk glaukoomi tekkeks.

Artikkel on ilmunud teemaportaalis Virtuaalkliinik.