Autor: Meditsiiniuudised • 6. juuni 2023

Uuringu viis läbi rühm arstiteadlasi Hollandi Rotterdami Erasmuse ülikoolist ja Unileveri uurimisosakonnast. Selle käigus hinnati 2679 inimese foto põhjal nende vanust ning võrreldi hinnanguid nende tegelike vanuste ja terviseinfoga, vahendas Helsingin Sanomat.

Hinnatavad jäid vanusevahemikku 52–88 aastat. Inimene hinnati nooruslikuks, kui teda peeti tegelikust vanusest vähemalt viis aastat nooremaks. Sellise hinnangu saanud inimesed põdesid vähem näiteks KOKi ja katarakti, nende kuulmine või luud ei olnud võrreldes testega nii palju nõrgenenud ning hästi oli säilinud ka nende andmetöötlusvõime.

Uuringu käigus võeti arvesse ka inimeste kehamassiindeksit, ultraviolettvalgusega kokkupuute ulatust ja suitsetamist, terviseandmetest jälgiti neeru-, südame-veresoonkonna- ja kopsuhaigusi, registreeriti ka lihas- ja luuprobleemid.

Teadlased püüdsid välja selgitada, kuidas inimese üldine seisund kandub edasi välimusele ja näole. Seda võivad mõjutada näiteks fibroblastirakkude ja nendega seotud kollageeni tootmise vähenemine või osteoblastide aktiivsuse ja luutiheduse vähenemine, aga ka näiteks suitsetamine ja liigne kokkupuude ultraviolettkiirtega.

Ühe uuringu autori, Erasmuse ülikooli professori Tamar Nijsteni kinnitusel võib näo vananemise jälgimine seega anda vihjeid ülejäänud keha toimimise kohta. "Muidugi võib juhtuda, et leid kehtib ainult näiteks Euroopa või Hollandi elanikkonna kohta ja teistes etnilistes rühmades/riikides seda ei tunnistata," lisas ta.