Autor: Eva-Maria Kangro, psühholoog ja juhtimisnõustaja Miltton New Nordics partner • 13. juuni 2023

Enesetunde parandamiseks ja oma jõu taastamiseks on sul vaja vastumürki, mis sisaldab nii pingutust kui lõdvestust ning sõna otses mõttes meelelist kontakti. Jagan retsepti, mis toimib pikas plaanis ka vaktsiinina.

1. Treeni aeglustamist. Stressis peas on mõtete liiklus kiire ja kaootiline. Liikluse rahustamiseks tuleb harjutada peas ruumi tekitamist, st keskendumist ühele tundmusele korraga. Alusta väikestest hetkedest. Näiteks võid jälgida minuti vältel tähelepanelikult kuidas lõhnab rabarberikook, millised helid parasjagu kõrvu kostuvad või kuidas tuul puid sasib. Oluline on hoida tähelepanu teadlikult just sellel, millel ise valid seda hoida.

Sea sisse katsetamise rutiin: võta iga päev need minutid enda jaoks kindlal ajal ja kohas kahe nädala vältel. Uute seoste loomiseks ja talletamiseks on kasulik tekitada ka enesejälgimise logi: kas ja mis muutusi jooksvalt koged.

2. Tee psüühika jaoks elu lihtsamaks. Üks lihtne ja ülitõhus võte on vältida sisekõnes keelde ja käske ("pean", "tuleb teha", "ei tohi" jne). Isegi kui see on neutraalselt öeldud, mõjub "pean" psüühika jaoks välise survena ja tekitab mikrodoosides trotsi. Mida rohkem see peast läbi käib, seda väsitavam on ja seda rohkem tahaks vastu hakata. Nii et asenda sund sõnadega "tahan", "saan" või sedasta lihtsalt: "Lähen ...!", "Teen ..!" jne. Nõnda väsid vähem ja oled motiveeritum.

Teine meeldiv viis iseennast abistada, on luua asjakohaseid eduelamusi. Näiteks kui sul on vaja oma elukalender balanssi saada, siis ole täiesti ametlikult rahul iga väiksemagi sammuga, mida selle edenemise nimel teed. Ütle see ka välja, nii võimendub mõju veelgi. Lõpetatuse- ja edenemisetunne aktiveerivad nimelt dopamiini vallandumist ajus, mis tekitab heaolu- ja erksusetunde. Ja asjad saavadki tehtud!

3. Loo keskkond ehk rütm. Ootuspärane juhtub siis, kui selleks on tingimused. Pole mõtet eeldadada rahulikku keskendumist kontoris, kus kõiksugused stiimulid sinu tähelepanu pärast võitlevad. Fokusseerumist vajavaks mõttetööks võta nt hommikune aeg kaks korda nädalas neutraalses paigas. Rutiini on ajul üliväga vaja – see see vabastab ja nii on rohkem ressurssi ootamatuste lahendamiseks.

Otsusta, tee ära ja ole järjepidev. Nii on see pea iga asjaga.

Ja mis kõige tähtsam: hakka lihtsalt otsast pihta!

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.ee