Autor: Meditsiiiniuudised • 20. juuni 2023

Uuringu käigus vaadeldi Soomes aastatel 1980–2000 sündinud noorte põhikooli lõputunnistuse ja nooruki- või täiskasvanuea vaimse tervise probleemide vahelist seost, kusjuures uuritavaid jälgiti kooli lõpust 2017. aasta lõpuni ehk kõige kauem kuni 38. eluaastani. Tulemuste kohaselt oli keskmisest selgelt madalama koolis toimetulekuga inimestel ligi 40% tõenäosus vaimse tervise häire tekkeks 38. eluaastaks, kirjutas mediuutiset.fi.

Koolis keskmiselt paremini toime tulijate puhul oli vaimse tervise häire tõenäosus oluliselt väiksem, 16%. Söömishäirete puhul oli aga suhe vastupidine. "Söömishäirete puhul seostati suuremat haigestumisriski keskmisest parema koolis toimetulekuga," kinnitas uuringu läbi viinud ülikooli teadur, dotsent Christian Hakulinen.

Hakulinen täpsustas, et uuringus leitud lõputunnistuse ja vaimse tervise häirete vahelise seose näol ei ole tegu põhjus-tagajärg-seosega – tulemused kirjeldavad nn absoluutset riski ehk sündmuse tõenäosust uuritavas populatsioonis.

Ta rõhutas, et vaimse tervisega seotud väljakutsed saavad tavaliselt alguse nooruses ning varasemad uuringud on näidanud, et lapsepõlve vaimse tervisega seotud probleemid on seotud kehvema õppeedukusega põhikoolis.

Kuna vaimse tervise probleemidel on kaugeleulatuvad tagajärjed, oleks teadlase sõnul oluline, et noorukite ja noorte täiskasvanute võimalikke vaimse tervise probleeme kaardistataks, et neile varakult tuge pakkuda ning vaimse tervise raviks eraldataks piisavalt ressursse.

Hakulise ja tema kolleegide uurimistulemused avaldati ajakirjas Molecular Psychiatry.