Autor: Personaliuudised.ee • 27. juuni 2023

"Põhitöö kõrvalt tulu teenimist piiravad veel ajanappus, aga ka teadmatus oma oskustest ja võimalustest ning ettevõtlusega alustamiseks vaja mineva raha puudumine,“ märkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kelle sõnul lisatulu teenimine on üks viis, kuidas sissetulekut suurendada ja rahalist olukorda tugevdada. "Uuringu tulemused näitavad, et inimesi motiveeriks selleks 500-eurone või veel suurem tasu ühes kuus.“

Võrreldes 2020. aastaga on lisaraha teenijate hulk suurenenud 5%. Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena tegutsemine ja teenuste osutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks veebikujundus, tekstide tõlkimine, pildistamine, lastehoiu või konsultatsiooni pakkumine.

Põhitöö kõrvalt lisasissetulekut saavatest inimestest 47% teenis viimase kuu jooksul lisaraha kuni 200 eurot. 32% teenis 200–800 eurot ning üle 9% teenis rohkem kui 800 eurot. Enamik neist on lisatööd teinud enam kui kaks aastat, viimastel kuudel lisatööga alustanuid on 11%.

Soovitused lisaraha teenimisega alustamiseks:

1. Pane kirja kõik oma oskused ja tugevused. Kaardista selle põhjal, mis teenuseid saad pakkuda või milliste lisaülesannete täitmiseks oled valmis.

2. Uuri tutvusringkonnas maad, kas keegi vajab mõnes valdkonnas või millegi juures abi. Ehk oled just sina see, kes aidata saab.

3. Jälgi tööportaalides ja tööampse pakkuvatel veebilehtedel olevaid võimalusi.

4. Hoia silm peal toetustel ja koolitustel, mida alustavatele ettevõtjatele pakutakse. See annab julgust ja vahendeid oma ettevõtte loomiseks.

5. Leia mentor või ettevõtjast sõber, kes jagab sulle ettevõtlusega alustamise kohta nippe ning on sulle toeks. Nii saad häid nõuandeid, aga võid leida ka juba kasulikke kontakte oma teenuste pakkumiseks.

Neid inimesi, kes praegu lisaraha ei teeni, kuid oleksid sellest huvitatud, on elanike seas 30%. Ametikohtade võrdluses on neid kõige rohkem juhtide (41%) ja lihttööliste (42%) hulgas. Sissetulekute võrdluses on tööampsudest huvitatud need, kelle netosissetulek jääb 1500–1700 euro vahele.

„Inimese rahulolu oma tööga mõjutab suuresti lisaraha teenimise aktiivsust. Seda illustreerib hästi 18–24-aastaste noorte olukord. Nende hulgas tekitavad karjäär ja palk kõige suuremat rahulolematust ning neist 40% on ka valmis lisatööd tegema,“ sõnas Voomets.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu tulemused näitavad, et 68% Eesti inimestest on viimase aasta jooksul lisaraha teeninud või selle peale mõelnud. Eesti ühiskonnas on neljandik neid, kes ei tee lisaraha teenimiseks midagi ega tunne selle vastu ka huvi. Samas selgub uuringust, et 46% elanikest pigem ei ole rahul või ei ole üldse rahul oma sissetuleku suurusega.