Autor: Personaliuudised.ee • 4. juuli 2023

"Ettevõtte ainulaadset intellektuaalomandit võivad ohustada nii häkkerid, konkurendid kui ka kliendid ning praegused ja endised töötajad. Varade kaitseks vajavad tehnoloogiaettevõtted vastupidavaid ja ulatuslikke kaitsesüsteeme. Samuti on oluline, et intellektuaalse omandi kasutamise reeglid astuksid üht sammu kaasaegsete kaugtöö standarditega," teab Deeli Kesk- ja Ida-Euroopa laienemise juht Liina Laas.

Paindlik tööaeg ja intellektuaalne omand

Paindliku tööaja pakkumine on võitluses talentide pärast üks viis, kuidas eksperte enda juurde meelitada ja neid enda heaks toimetamas hoida. Töötajad tahavad ise otsustada, kuidas, millal ja millisest maailma punktist nad oma kohustusi täidavad.

Kaugtöö ajastul luuakse ja arendatakse pidevalt välja uusi tööriistu, mis võimaldavad globaalseid meeskondi kiiresti ja tõhusalt juhtida. Nii saavad töötajad kohustusi täita nii oma diivanil kui Hiiumaa rannal, varbad liivas. Tööandjad omakorda ei pea tänu tõhusatele programmidele muretsema ettevõtte intellektuaalse omandi kaitsmise pärast, olenemata sellest, millises riigis või linnas töötaja asub ja töötab.

Töötaja kodus loodud intellektuaalne omand

Kõik, mida töötaja tööaja kestel ettevõttele kuuluvate vahendite abil loob, kuulub tööandjale. See põhimõte kehtib ka siis, kui kasutatakse populaarset kodukontori võimalust. Üha enam kasutatakse aga isiklikke seadmeid, millel olevad andmed ei ole tihtipeale kontrollitud ja on varguste eest kaitsmata. Niisiis on kõige kindlam, kui töötaja kasutab seadmeid, mis on talle ettevõttest antud ja milles juba paiknevad omandi kaitsmise eesmärgil toimivad süsteemid.

Töötaja või tööandja – kes on intellektuaalse omandi varguse korral vastutav?

Kes vastutab, kui töötaja paneb toime rikkumise, näiteks varastab mõne teise ettevõtte IT-koodi ja tööandja võtab sellise töö autoriõigused üle? Igal juhul on kõnealuse õigusrikkumise eest vastutav rikkumise toimepanija ehk töötaja. Tööandja võib aga sarnaselt vastutada rikkumise toime pannud töötaja ees, kui tema kuriteo toimepanemise tellis, selle toimepanemises osales või innustas töötajat kuritegu toime panema. Muul juhul ei pea ta oma kriminaalvastutuse pärast muretsema.

Mida saab ettevõte oma õiguste kaitseks ära teha?

Ettevõte peaks töötajaid koolitama ja hoiatama neid intellektuaalomandi vargusest tulenevate tagajärgede eest. Lisaks peaks tööandja olema oma töötajatega püsivas kontaktis. Selleks, et ettevõtte intellektuaalse omandi õigusi kaitsta, võiks ettevõte kaaluda kaugtöö spetsialisti palkamist, kelle peamiseks ülesandeks on kaugtööl olevate töötajate töö toetamine ja ka parendamine.

"Tegemist on keeruka teemaga, mida kõik igapäevaselt ei jälgi, sest intellektuaalse omandi õigused peaksid olema sätestatud juba töölepingutes, et hiljem omanditega probleeme ei esineks. Efektiivne intellektuaalomandi kaitse võimaldab ettevõtetel enesekindlalt globaalselt laieneda," lisab Liina Laas.