Autor: Dr Sergey Saadi, Ennetusmeditsiini Kliinik • 11. juuli 2023

Pea iga temperatuuriga on võimalik kohaneda, asi on vaid ajas, harjumuses ja selles, kui aktiivselt sa vees liigud.

Supleja vanus ja terviseseisund

Üks üllatavamaid asju veetemperatuuri juures on see, kui kiiresti suplejad sellega kohanevad. Pea iga temperatuuriga (välja arvatud napilt üle 0-kraadisega) on võimalik kohaneda, asi on vaid ajas, harjumuses ja selles, kui aktiivselt sa vees liigud.

Samas võib veetemperatuur alla 20 kraadi juba kujutada endast ohtu tervisele. Paraku just selline temperatuur on tavaliselt suviti meie jõgedes, meres ja järvedes (kuuma ilmaga võib veetemperatuur tõusta mõnes veekogus ka kuni 25 kraadini).

Riskidest rääkides mängib rolli ka supleja vanus – noortel ja keskealistel täiskasvanutel riskid on madalamad kui lastel ja eakamatel inimestel. Oluline on üldine terviseseisund (sh kaasuvate haiguste olemasolu ja nende kompensatsioon ehk kas haigus kontrolli all).

Külmašokk käivitab hingamispeetuse

Igal inimesel on erinev külmataluvuse piir ja olulisim mõjur, mis tõstab abivajaduse ja uppumise tõenäosust on külm temperatuur. Inimesed arvavad, et selle põhjuseks on hüpotermia ehk tavaline keha jahtumine, kuid selle taga on sügavamad mehhanismid – külmašoki korral käivitab keha sukeldumis- või hingamispeetuse refleksi. See takistab vee sattumist hingamisteedesse näiteks juhul, kui inimene sattus järsku vee alla või kui lained lõid ootamatult üle pea. Probleem on selles, et selle refleksi aktiveerumisel ei saa hingata. Õnneks ei kesta see kaua ja tavaliselt järgneb lühiajalisele reflektoorsele hingamispeetusele normaalne hingamine.

Siin varitseb aga järgmine oht. Pärast esialgset külmašokki saabub hüperventilatsiooni periood, mida ei saa kontrollida. Hingamine muutub kiireks, mis võib omakorda kaasa tuua paanikahoo. Sestap on turvalisem siseneda vette aegamööda nii, et hingamine on kontrolli all.

Külm võib tekitada nõrkust ja krampe

Nõrkus võib tekkida siis, kui vees hakkab liiga külm. Algul tundub, et keha on ära harjunud, kuid mõne minuti pärast hakkab külmas vees tekkima lihastes hapnikuvaegus, kuna organism suunab verd siseelunditesse, et nende normaalne töö säilitada. Lihased kaotavad sellega jõudu ning kui plaanisite jõuda ühelt kaldalt teisele, siis ei pruugi see õnnestuda.

Krambid võivad erinevates lihastes külmas vees tekkida kõigil. Kui need tekkisid ujumise ajal ja te ei saa edasi ujuda, keerake vees selili ja kutsuge abi.

Mõnel astmahaigel võib külm vesi esile kutsuda astmahoo, mistõttu peaks astmaatik olema eriti ettevaatlik ja kindel, et haigus on kontrolli all.

Lööbed ja haiguste ägenemine

Allergiline urtikaaria (nõgeslööve) on haigus, mille puhul tekivad allergilised kublad pärast kontakti külma veega või teatud vetikatega. Nahk tavaliselt sügeleb ja leevendust võib saada allergiarohtudest.

Ka tõstab külmas vees suplemine lühiajalist stressi, mis toob kaasa ajutise immuunsüsteemi talitluse häire, mis omakorda võib soodustada teatud haiguste ägenemist või teket. Kõige rohkem kogevad inimesed erinevate viirusnakkuste nagu ohatise (herpes) või köha-nohu-kurguvaluga kulgevate viiruste aktiveerumist. Naistel võib tekkida põiepõletik, meestel eesnäärmepõletik.

Meeles tuleb pidada, et selline olukord peegeldab pigem üldist immuunsuse kurnatust ja kui hoidud suvel jahedas vees suplemisest võimaliku põiepõletiku või ohatise tõttu, tuleks kindlasti sel teemal oma arstiga rääkida, sest vaja võib olla lisauuringuid või elustiili üldisemat korrigeerimist.

Allikas: Terve Elu

Artikkel on ilmunud teemaveebis Virtuaalkliinik.