Autor: Joosep Põllumäe, Elisa valdkonnajuht • 18. juuli 2023

Nelja päeva pikkuse töönädala puhul on oodatav tulemus sama mis tavalise töönädala puhul, mis tähendab, et iga tööpäev peab olema veidi tootlikum ja intensiivsem kui tavapärasel perioodil. Kuigi esimese hooga võib tunduda, et see tähendab pidevalt hiliste õhtutundideni töölainel püsimist, siis tegelikult on pea alati võimalik leida viise, kuidas oma igapäevatöö efektiivsemaks muuta. See ongi nelja päeva pikkuse töönädala mõte.

Ühelt poolt eeldab lühema ajaga töö ärategemine mõtteviisi ja hoiaku muutust, teisalt reaalsete muutuste sisseviimist. Igas tööpäevas on paratamatult mingi hulk ebaproduktiivselt kasutatud aega, mille arvel saab intensiivsematel perioodidel veidi tööaega näpistada. Näiteks saavad muutuda veidi harvemaks kohvinurga külastamised, kolleegi laua ääres või Teamsis peetud juhuvestlused saavad lüheneda ja mingid ülesanded saab lihtsalt tempokamalt ära teha.

Samas tuleb meeles pidada, et mida intensiivsemaks muutub töö, seda suuremaks kasvab ka läbipõlemise risk. See on ka põhjus, miks meie rakendame lühendatud tööaega periooditi. Terve aasta 110% intensiivsusega töötada ei ole jätkusuutlik, piiratud ajal on see ahvatleva hüve ehk täiendava vaba päeva valguses kutsuv ja igati jõukohane.

Päris muutused igapäevatöös

Lisaks sellele, et nelja päeva pikkuse töönädala puhul tuleb lihtsalt ülesannete kallal tempokamalt töötada ja vältida tähelepanu hajumist, on oodatud tulemuste saavutamise juures tähtis roll ka päris muutustel igapäevases töövoos. Näiteks minu tiimis on harilikult kaks korda nädalas toimunud koosolekud asendatud ühe sisukama koosviibimisega, inimesi on julgustatud võimalusel asendama koosolekuid otsesuhtlusega ning koostööprojektid on muutunud sisukamaks ja fokusseeritumaks.

Enamiku tavapäraste koosolekute alguses on jupp aega juttu sellest, mida keegi nädalavahetusel tegi või mis õhtul plaanis on. Sotsiaalses vaates on see muidugi oluline ja lõplikult seda ära kaotada ei tasu ega saa, aga kui kõik teavad, et lühema ajaga on vaja tehtud saada sama hulk tööd, väheneb mitteseotud teemade hulk üsnagi kärmelt. Kui terve meeskond teab, et asjad on vaja tehtud saada, siis selle nimel ka pingutatakse.

Koosolekute ja teiste tööprotsesside optimeerimise kõrval on neljapäevase töönädala juures oluline roll mängida ka automatiseerimisel ja efektiivsemate lähenemiste leidmisel. Paljudes meeskondades leiab pidevaid korduvaid ülesandeid, mida saaks hõlpsalt automatiseerida ja vabastada nii nädalas mitu töötundi. Potentsiaalsed ajanõudjad võivad olla näiteks korduvad raportid, aruanded või muud administratiivsed tööd.

Igaüks vastutab ise

Kõige selle kõrval on lõpuks aga tähtis mõista, et nelja päeva pikkuse töönädala puhul on vastutus iga töötaja enda käes. Kõik pingutavad selle nimel, et oma töö nii efektiivselt ära teha kui võimalik. Mõnikord võib mõni saba reedesse jääda ja nendega tuleb tegeleda, aga piisavalt ette mõeldes ja oma aega piisavalt hästi juhtides ei ole enamasti keeruline lühema tööajaga hakkama saada.

Neljapäevase töönädala puhul õpid väga kiirelt ütlema ebavajalikele kohtumistele ei, leidma viise seniste aeglasemate töövõtete muutmiseks ja nägema, kuhu aeg tegelikult kulub.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.