Autor: Signe Sillasoo • 25. juuli 2023

„Selline mõtteviis soodustab mürgist töökeskkonda ja -kultuuri,“ sõnas Sillasoo müütidele viidates ja rõõmustas, et õnneks on iganenud arusaamad järjest enam muutumas. Organisatsioonides kasvab teadlikkus töötajate vaimse tervise hoidmise olulisusest. Samuti saadakse järjest enam aru, kui tähtsat rolli mängib ja kui palju mõjutab see teema ka ettevõtete arengut ja majandustulemusi.

Müüt 1: mind vaimne tervis ei puuduta

Vaimne tervis on igaühel. Selle müüdi juured on aga pinnases ja uskumuses, et vaimne tervis on midagi sellist, mis ei puuduta igaüht, eriti mind, vaid teisi inimesi. Lisaks nähakse tihti vaimset tervist läbi häirete või haiguste prisma, mis on ekslik. Vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.

Võib juhtuda, et inimene ise ei teadvusta, et näiteks äkkvihahood, motivatsioonipuudus ja keskendumisraskused on just seotud vaimse tervise seisundiga. Ehk see puudutab meist igaühe elu ja hakkamasaamist.

Erinevad põhjused võivad viia aga vaimse tervise probleemide ja muredeni. Seega nii nagu füüsiline tervis on meist igaühel, nii on ka vaimne tervis. Nii nagu igaühel meist võib aeg-ajalt tekkida füüsilise tervise väljakutseid või haigestumisi, võib juhtuda ka vaimse tervisega.

Müüt 2: vaimse tervise murega inimesed on nõrgad, ebakompetentsed või laisad

See müüt on organisatsioonikultuuris üks levinumaid. Inimesed arvavad sageli, et vaimse tervise probleemidega inimesed lihtsalt ei pinguta piisavalt, on ebakompetentsed või laisad. Vaimse tervise teemasid aetakse segi ka nõrkusega, nähes selles inimese iseloomu eripära või puudulikke võimeid. Nii on väga levinud töötajate seas oma haavatavuse, murede, ekslikkuse, ebakindluse ja seeläbi inimlikkuse peitmine, sest seda võidakse pidada nõrkuseks. Kui töökultuuris ei ole tavaks vaimsest tervisest rääkida, seda naeruvääristatakse või muresid pisendatakse, siis hoiavad töötajad neid teemasid veelgi rohkem enda teada ja võivad tunda nende pärast isegi häbi.

Vaimse tervise probleemid ei ole aga valik. Need ei näita kuidagi inimese nõrkust või võimeid. Vaimse tervise probleemid võivad tekkida igaühel, olenemata vanusest, soost, taustast, tegevusalast, tööeetikast või positsioonist organisatsioonis. Oluline on mõista, et meie terviseseisundit mõjutavad nii füüsilise kui vaimse tervise probleemid. Iga terviseprobleem, olgu see seotud füüsilise või vaimse tervisega, vajab tähelepanu, hoolitsust ja ravi.

Müüt 3: vaimse tervise probleemid ei ole töökohal tavalised

Kolmas organisatsioonikultuuris levinud müüt on, et vaimse tervise probleemid ei ole töökohal tavalised. Reaalsus on see, et vaimse tervise probleemid on töökohal levinud ning neil võib olla märkimisväärne mõju inimese tööülesannete täitmisele, produktiivsusele, keskendumisvõimele ja üldisele heaolule. Paljud töötajad ei taha tunnistada oma vaimse tervisega seotud raskusi töökeskkonnas, kartes häbimärgistamist või diskrimineerimist.

Tänavu märtsis tegi Peaasi organisatsioonides taas emotsionaalse enesetunde testi, mille täitmisele registreerus ligi 200 organisatsiooni ja testi tegi ligi 8900 inimest. Tulemustest selgus, et 46% organisatsioonide töötajatest on kogenud hiljuti vaimset kurnatust, 38%-l esineb uneraskusi, 35%-l depressiooni ja 34%-l ärevuse tunnuseid.

Müüt 4: vaimse tervise probleemid on alati nähtavad

Sageli jäävad vaimse tervise probleemid märkamatuks, kuna need pole alati nähtavad. Kui füüsilisi terviseprobleeme on lihtne märgata, siis vaimse tervise probleemid alati välja ei paista. Seetõttu võivad vaimse tervise murega inimesed pealtnäha terved ja rõõmsad tunduda, samal ajal aga ärevust, depressiivsust või kurnatust tunda või mõne muu vaimse tervise mure lahendamiseks abi vajada. See väärarusaam võib takistada inimesi vajaduse korral abi otsimast. Organisatsioonides on seega oluline mõista, et vaimse tervise probleemid ei pruugi alati välja paista, seetõttu on oluline julgustada kollektiivis avatud suhtlemist varajaseks sekkumiseks.

Müüt 5: vaimsest tervisest ei peaks rääkima, see muudab probleemi hullemaks

Peredes, sõpruskondades ja töökollektiivides usutakse, et vaimse tervise probleemide avalik arutamine võimendab probleemi või julgustab negatiivset käitumist. Vastupidiselt sellele soodustab vaimse tervise probleemidest avalikult rääkimine näiteks organisatsioonides mõistmist, empaatiat ja toetavaid töösuhteid. Avatud vestlused vähendavad häbimärgistamist, tabusid ja eraldatuse tunnet. Kasvab julgus vaimse tervise teemadel mõtteid jagada, abi küsida ja otsida. Organisatsioonide jaoks on oluline luua avatud dialoogiks turvaline töökeskkond ja -kultuur.

Müüt 6: teistel on veel hullem

Enamasti on see väide pooltõsi. Alati leidub neid, kelle olukord tundub hullem. Seetõttu võib teistel-on-veel-hullem-mõtteviisist saada ettekääne, mis viib omakorda vältimistaktikani oma vaimse tervise probleemile lahenduse otsimisel. Tekib tunne, et enda mure pole justkui piisav või on teise mure kõrval väike. Keegi meist ei näe aga kunagi teise inimese elu ja väljakutsete tervikpilti, mistõttu sellest seisukohast lähtuda kindlasti ei tasu. See ei tohiks olla põhjuseks, miks jätta oma kogemused, mured või probleemid jagamata, küsida ja otsida abi, sest võrreldakse tegelikult võrreldamatut.

Müüt 7: vaimse tervise probleemid on isiklikud ega ole organisatsiooni asi

On levinud müüt, et vaimse tervise probleemid on isiklikud ega puutu tööandjasse. Tõsi, vastutus ja oskused enda vaimset tervist hoida peavad olema igal inimesel endal. Sama kehtib ka füüsilise tervise kohta. Samas veedame tööl väga suure osa päevast, seega lasub tööandjal kogukonna osana ka vastutus luua inimestele tervist toetav ja hoidev keskkond ja töökultuur. See on ka iga ettevõtte ja ettevõtja majanduslikes huvides.

Nimelt kaotab tööturg globaalselt Maailma Terviseorganisatsiooni 2022. aasta andmetel aastas depressiooni ja ärevuse tõttu ligi 12 miljardit tööpäeva ehk ligi 920 miljardit eurot saamata jäänud tulu aastas. Eesti Vaimse tervise rohelise raamatu järgi on vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis 2,8% SKP-st ehk 880 miljonit eurot aastas.

Seega on töökeskkonnas ülemäärasel stressil ja pingel, ärevusel ja depressioonil või läbipõlemisel oma hind. Seda nii tervishoiukuludena kui inimeste võimetusena panustada tööl, sotsiaalses elus ja ühiskonnas laiemalt. Lisaks on täna võimalus töötajal nõuda ka tööandjalt hüvitist, kui tekkinud vaimse- või füüsilise tervise probleem on põhjustatud töökeskkonnas maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist. Organisatsioonidel on seega kohustus luua oma töötajatele turvaline ja toetav töökeskkond ning -kultuur, mis hõlmab ka vaimse tervise teemadele tähelepanu pööramist.

Müüt 8: vaimse tervise probleemid on ajutised ja neist on lihtne üle saada

Levinud on müüt, et vaimse tervise probleemid on ajutised ja neist saab lihtsalt tahtejõu või positiivse mõtlemisega kergesti üle. See arusaam õõnestab vaimse tervise seisundite tõsidust. Tegelikkuses võivad vaimse tervise probleemid olla erineva intensiivsuse ja kestusega, mõnel juhul nõuda lühiajalist sekkumist, teisel korral asjakohast pikemat ravi ja tuge. Seetõttu on organisatsioonides juhtidel oluline tunnistada vaimse tervise probleemide erinevat intensiivsust ja kestust ning pakkuda võimalusel inimeste toetamiseks vajalikke ressursse.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.ee