Autor: Virtuaalkliinik.ee • 25. juuli 2023

Stress mõjutab südant ja veresoonkonda veel ühel tähelepanuväärsel viisil – olemas on murtud südame sündroom, mida nimetatakse ka takotsubo (stressi) kardiomüopaatiaks.

Sellist seisundit kirjeldati esmakordselt Jaapanis 1990. aastal. Enamikku murtud südame sündroomiga inimesi vaevab äkiline valu rinnus (stenokardia), õhupuudus (düspnoe), väsimus ja iiveldus ning haiglas tehtud analüüside tulemused on nagu klassikalisel südameinfarktil: muu hulgas kõrgenenud ST-segment elektrokardiogrammis (EKG), kõrgenenud troponiinitase, mis viitab südamekoe kahjustusele, ja aju natriureetiline peptiid (BThP), mis näitab, et südame kojad on üle koormatud.

Edasisel uurimisel ei ilmne neil siiski füsioloogilisi muutusi, mida tavaliselt seostatakse südameinfarktiga, näiteks arterite ahenemist või blokeeritust. Tegelikult on enamiku patsientide arterid siledad ja puhtad. Südame skaneerimine näitab, et vasak vatsake on paisunud ja meenutab Jaapani traditsioonilist kaheksajalgade püüdmiseks kasutatavat anumat ehk kaheksajalalõksu, mida nimetatakse takotsuboks, mille järgi see haigus ka oma ametliku meditsiinilise nime on saanud. Mingil põhjusel on nende südamelihas äkki nõrgenenud ja lakanud normaalselt pumpamast – ja selle põhjuseks on stress.

Teadlased on avastanud, et kui süstida rottidele suur kogus adrenaliini, paisuvad nende südame vatsakesed iseloomulikult üles. See viitab, et stressihormoonide suur kontsentratsioon võib põhjustada südamelihase ägedat kahjustust.

Murtud südame sündroomi põhjustava stressi tekitajad võivad olla nii füüsilised kui ka emotsionaalsed. Murtud südame sündroomi esinemist on täheldatud pärast partneri surma, suuri tülisid, üllatuspidusid, äärmuslikku hirmu, ränka diagnoosi, töökaotust, lahutust, koduvägivalda, šokki, füüsilist vägivalda, autoõnnetust, ülepingutust, ulatuslikku operatsiooni, sepsist, astmahooge ja nakatumist COVID-19 viirusesse.

Naistel on murtud südame esinemise tõenäosus palju suurem kui meestel, 90 protsendil juhtudest esinebki see naistel, enamasti viiekümneaastastel või vanematel ning neil, kellel on peavigastus, epilepsia, ärevus või depressioon. Üks murtud südame sündroomi episood võib viidata vastuvõtlikkusele selle häire suhtes, sest umbes 20 protsenti inimestest kogeb seda rohkem kui üks kord elus. Kuigi murtud südame atakk – nagu ka arteriaalse naastu rebenemisest põhjustatud infarkt – võib lõppeda letaalselt, on see enamikul (umbes 95%) ajutine ja süda hakkab mõne päeva, nädala või kuu möödudes taas normaalselt funktsioneerima.

Kas stressiga seotud südamesündroome saaks ravida, vähendades närvisüsteemi mõju südamele ja veresoontele? Seda on palju uuritud. Teostatud on väikesemahulisi uuringuid, et näha, kas uitnärvi – parasümpaatilist närvisüsteemi juhtiva ning aju südame ja soolestikuga ühendava närvikogumi – stimuleerimine aitaks kontrollida mõningaid haigusi, muu hulgas epilepsiat, ärevust, depressiooni, peavalu ja valu, aga tulemused on olnud erinevad.

Vagaalse regulatsiooni ekspert Stephen Porges on uurinud hoopis vähem invasiivset parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimise viisi – joogat. Porges ja teised on uurinud, kuidas kasutada joogat ja sarnaseid praktikaid närvisüsteemi reguleerimiseks nii ülalt-alla kui alt-üles protsesside kaudu. Ülalt-alla protsessid hõlmavad signaalidevoo liikumist ajust kehasse – aju tähelepanu ja kavatsuste teadlikku või alateadlikku nihet. Neid saab reguleerida, kui saate oma mõtetest ja emotsioonidest teadlikumaks ning suunate tähelepanu tagasi sinna, kus soovite seda olevat.

Alt-üles protsessid hõlmavad signaalide liikumist kehast ajju – nende abil saab reguleerida oma hingamissagedust, keha asendit ja liikumist, mis on jooga ja sarnaste praktikate aluseks; samuti saab nende abil reguleerida oma südamerütmi ja parandada autonoomse närvisüsteemi kahe poole vahelist tasakaalu. Autonoomse närvisüsteemi kontroll keha põhifunktsioonide üle on meie elushoidmiseks hädavajalik, kuid see ei tähenda, et neid automaatseid protsesse üldse kontrollida ei saa. Minu arvates on autonoomse närvisüsteemi mõjutamise oskuse arendamine südame tervise parandamiseks hädavajalik.

Pikemalt lugege raamatust "Hoia oma südant", autor dr Boon Lim.