Autor: Sekretär.ee • 25. juuli 2023

Lugeja küsib: Meie ettevõttes juhtus intsident, kus töötaja paigutas kaubaautosse kliendile saatmiseks mõeldud tooteid ja pillas maha kasti, mis sisaldas käsitööna valminud vaase. Kastis oli viis vaasi, millest terveks jäi ainult üks. Kas võime tekkinud kahju töötaja töötasust kinni pidada?

Vastab Jaana Vaus Madureira Silva, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötaja on tööülesannete täitmisel kohustatud hoiduma tööandja vara kahjustamisest. Tööandja võib töötajalt kahju hüvitamist nõuda juhul, kui töötaja rikub enda töölepingulist kohustust ning on selles süüdi, st kui ta ei ole oma töökohustusi täitnud vajaliku hoolsusega. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kui töötajal puudus tahtlus kahju tekkimisel ehk kahju tekkis hooletuse või raske hooletuse tõttu, sõltub töötaja vastutuse ulatus tekitatud kahju eest töötaja tööülesannetest, süü astmest, töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, töösuhte kestusest ja senisest käitumisest (nt kas töötaja on eelnevalt kauba paigutamise käigus tööandja vara kahjustanud), töötaja töötasust ning tööandja mõistlikult eeldatavatest võimalustest kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Lisaks vähendatakse hüvitist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Kui töötaja tunnistab oma süüd kahju tekkimisel ning töötaja ja tööandja, eeltoodut arvestades, jõuavad hüvitamisele kuuluvas kahjusummas kokkuleppele, võib kahjuhüvitise töötaja nõusolekul tema töötasust kinni pidada.

Töötaja nõusolek kahju hüvitise tasaarvestamiseks töötasuga peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel, paberkandjal, sms-i vahendusel).

Lisaks tuleb töötajale esitada tasaarvestamisavaldus, kus on näha, milliseid nõudeid ja mis ulatuses tasaarvestatakse. Töötasu tasaarvestamisel ei tohi siiski unustada täitemenetluse seadustiku §-s 132 nimetatud piirangut, mille kohaselt peab töötajale alles jääma vähemalt töötasu alammäär, samas on ka muid tingimusi, millega tuleb arvestada, näiteks töötaja ülalpeetavate arvu.

Kui aga töötaja süüd ei tunnista või ei ole nõus esitatud kahjusumma suurusega, võib tööandja pöörduda talle tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Seejuures tuleb silmas pidada, et töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü olemasolu kahju tekitamises (1).

Kahju hüvitamise nõudega töövaidlusorganisse pöördumiseks on tööandjal aega 12 kuud arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Seejuures ei tohi kahju tekkimisest olla möödunud rohkem kui kolm aastat. Kui tööandja töövaidlusorganisse õigeaegselt ei pöördu, aegub kahju hüvitamise nõue ja töötaja võib kahju hüvitamisest keelduda.

Kahju hüvitamise kohta on võimalik täpsemat informatsiooni leida siit.

(1) Töövaidluskomisjoni 2021. aasta otsuse nr 4-1/956/21 p 53

Allikas: Tööelu portaal.