8. august 2023

Kui ärevus või hirm on talutav, läheb ajapikku üle ja me saame aru, miks me nii tunneme, siis ei pruugi see olla suur probleem. Mõningane suhtlemis- või esinemisärevus on tavapärane ega tähenda, et inimesel on ärevushäire. Kui ärevus põhjustab igapäevaseid või tugevaid kannatusi, siis võime kahtlustada ärevushäiret. Ärevuse tunne võib olla tajutav eri viisidel – näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.

Julgusta rääkima ja abi otsima

Ärevushäirete märkamine töökohal võib olla keeruline, kuna inimesed püüavad sageli oma ärevust varjata või häbenevad seda tunnistada. Siiski on hulgaliselt märke, mida võib tähele panna. Liigne ärevus tööl võib periooditi tingida selle, et keeruline on näiteks keskenduda, helistada võõrastele, esineda, olla kontaktis suure hulga võõraste inimestega, teiste ees süüa, aega juhtida, tegevusi planeerida. Probleeme tekitavad ka ajaline surve tööülesannete sooritamisel ja stressirohke töökeskkond. Tööülesandeid võidakse edasi lükata, raskusi võib olla tähtaegadest kinni pidamisega.

Kui märkad, et kolleeg võib kannatada ärevushäire all, on oluline pakkuda tuge ja mõistmist. Hea oleks seejuures kasutada vaimse tervise esmaabi põhimõtteid. Alustuseks võiks proovida inimesega ärevuse teemal vestelda. Oluline on olla empaatiline ja kuulata aktiivselt, ilma hinnanguteta. Vältida tuleks probleemi pisendamist või oma nõuannete ja soovituste pealesurumist, kuid samas julgustada kolleegi otsima vajalikku professionaalset abi.

Ärevusega võib kaasneda vältiv käitumine

Vali rääkimiseks sobilik hetk, mil olete mõlemad rahulikud ja teil on aega. Vahel on hea rääkida midagi koos tehes, näiteks kohvinurgas toimetades vms, kus ei pea kogu aeg teineteisele otsa vaatama. Kui sa ise algatad vestluse, alusta sellest, mida oled märganud ja mis sulle muret teeb. Vahel on hea küsida alustuseks konkreetsete tervisenäitajate kohta nagu uni ja keskendumine ning mitte otseselt selle kohta, mida teine parasjagu tunneb.

Liigne ärevus toob sageli kaasa vältiva käitumise – ärevuse korral näib olla lihtsam ärevust põhjustavaid olukordi või tegevusi vältida. Tegelikult süvendab vältimine ärevust veelgi.

Ärevuse probleemi korral tasub ühendust võtta:

- perearstiga;

- vaimse tervise spetsialistiga (vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi, psühhiaatri või nõustajaga);

- vaimse tervise spetsialistiga e-nõustamise teel.

Kolleegina saame aidata ärevusega inimesel ebamugavate tunnetega paremini toime tulla, nii et inimene ei peaks ärevust vältima. Näiteks võib olla, et ärevusega inimesele ei meeldi teha telefonikõnesid või kontakteeruda võõrastega ja esitada tööalaselt oma soove või lükkab ta ärevust tekitavaid ülesandeid edasi. Abiks on, kui aitad tal need ebamugavad ettevõtmised väiksemateks sammudeks jagada. Saate koos läbi mõelda, kuidas käituda, mida öelda ja kuidas erinevates olukordades ärevuse tunnet maandada.

Samuti võib töökohal kaaluda paindlikke töökorralduse võimalusi, et toetada ärevushäiretega inimeste vajadusi. Näiteks võib kaaluda paindlikku tööaega, võimalust töötada kodukontoris või vajadusel võtta lühiajalisi pause, et ärevushoogudega toime tulla. Oluline on luua turvaline ja toetav keskkond, kus inimesed tunnevad, et neid mõistetakse, ja kus nad saavad oma vajadustest avatult rääkida.

Ärevushäirega võitleva kolleegi toetamine ja kaasamine töökeskkonda mitte ainult ei aita neil ennast paremini tunda, vaid võimaldab neil täiel määral oma potentsiaali realiseerida, mis võib kaasa tuua suurepäraseid töötulemusi.

Peaasi.ee korraldas kevadel ligi 8900 töötaja seas emotsionaalse enesetunde küsitluse, millest selgus, et 34% organisatsioonide töötajatest on kogenud ärevuse tunnuseid.

Artikkel on ilmunud teemaportalis Personaliuudised.