Autor: Palgauudised.ee • 8. august 2023

Tööle tagasi: antud lubadused kipuvad pärast puhkust ununema

Hakkan pärast puhkust korralikumalt tööd tegema. Pean tähtaegadest kinni. Luban olla tubli ja efektiivne. Njah, aga hiljemalt nädala või paari pärast on enne puhkust antud lubadused aga unustatud ja kõik loksub vanadesse rööbastesse tagasi. Miks?
KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja, meeskonnatreener ja Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor Mats Soomre raamatupidajate päeval.
Foto: Raul Mee

Mats Soomre sõnul tulevad inimesed tihtipeale pärast puhkust suure entusiasmiga tööle tagasi ja annavad endale samasuguseid lubadusi nagu esimesel jaanuaril. Paraku kipub esimese nädala või paariga entusiasm kaduma ja jätkub sama vana rada. Miks see nii on?

„Üks oluline põhjus on selles, et inimesed lubavad esmase entusiasmiga midagi, mis on teoreetiliselt ilus, aga sellel puudub otsene vajadus või pole sügavamat tahet ennast päriselt muuta. Kui antud lubadused ei ole seotud oma tugevuste arendamisega, siis need hääbuvad enamasti ära. Meeskonna vaates on esimene asi, mida silmas pidada, et sa ei lubaks midagi, mis tegelikult ei ole sulle loomupärane.

Rääkides tugevustest ja nõrkustest, siis Belbini meeskonnarollide mudelis on kasutusel eraldi mõiste lubatud nõrkused – neid tuleb aktsepteerida kui teatud eripära, mis kaasneb tugevustega. See on teatud mõttes hind, mida inimesed peavad maksma, et sama meeskonnarolli tugevused oleksid kasutusel nii meeskonnatöös kui individuaalselt tööd tehes.

Kui mingil põhjusel hakata lubatud nõrkusi liigselt muutma, lähevad kaotsi sama meeskonnarolli tugevused. Tulemuseks võivad küll lubatud nõrkused vähem silma paista, kuid inimese panus meeskonda hakkab hääbuma, sest ta ei saa enam olla see, kes ta tegelikult on,“ kirjeldab Mats.

Ta selgitab, et oma nõrkuste muutmise asemel oleks palju kasulikum ja mõistlikum lubada, et õpid paremini tundma endast erinevaid inimesi. Näiteks kui keegi on suurepärane ideede genereerija, siis ta peaks otsima enda kõrvale inimese, kes on ühelt poolt hästi ratsionaalne ja analüütiline skeptik ning teiselt poolt praktilise meelega, süsteemne ja organiseeritud elluviija, Belbini vaates Hindaja ja Teostaja.

„Kui nüüd ideede inimene, tüüpiliselt Innovaator ja Võimaluste otsija, päriselt lubab, et õpib paremini tundma inimesi, kes oma tugevustega teda täiendavad, siis sealt hakkab paistma puhkusest saadud motivatsiooni ja energia õiges suunas kasutamine, mis oleks kasulik kõigile osapooltele. Kui nüüd mõlemad osapooled sama teevad, siis ma näen sellest päris palju kasu tõusmas,“ kinnitab ta.

Millistele inimtüüpidele sobivad missugused puhkuse vormid?

Mats sõnab, et nii nagu töö, peaks ka puhkus ja hobid olema seotud inimeste tugevustega. „Õnneks on inimesed oluliselt mitmekülgsemad, kui seda esmapilgul võiks arvata. Just mitmekülgsus ja inimeste varjatud tugevused tulevad puhkusel ja hobidega tegeledes hästi välja. Seda eriti siis, kui töö võimaldab inimesel oma tugevusi ainult osaliselt kasutada. Ideaalis võikski nii olla, et inimene tegeleb selliste puhkuse vormide ja hobidega, kus ta saab kasutada oma varjatud tugevusi. Nii polegi enam imelik, et töises rollis väga ekstravertne inimene tegeleb introvertsust eeldava hobiga. See ongi see kuulus tasakaal, mida me vahepeal kaotama kipume, siis leiame taas üles ja kaotame jälle ära. Selline lähenemine aga eeldab väga head enda ja oma pereliikmete tugevuste tundmist,“ räägib ta.

Mats kirjeldab, et kui puudub meeskonnakaaslaste või pere toetus, on töö ja puhkuse vahel tasakaalu leida üpris keeruline ja see nõuab liiga palju energiat. Kaasa arvatud puhkusejärgsete lubaduste täitmine. Kui toetus on olemas ning antud lubadusi saab arutada kolleegidega ja tekib vajadus oma edusammudest väikestviisi aru anda, on harjumuste muutused kergemad tulema. Samas ei tohi unustada, et korralik muutus eeldab mugavustsoonist väljumist.

Korralik harjumuste muutus eeldab kolme olulist komponenti:

– isiklikku sisulist tahet ja reaalset vajadust;

– head sõpra või kolleegi, kes vajadusel toetaks ja aitaks motivatsiooni hoida;

– professionaalset treenerit, kes oskab suunata.

Millised on enam levinud lubadused, mida pärast puhkust enesele antakse?

Meeskonnatreeneri sõnul kiputakse endale tihtipeale lubama, et hakkan tähtaegadest kinni pidama, teen korralikult tööd, käitun mõistlikult, olen aktiivne jms. Siinkohal tuleb aga mängu inimtüüpide teema. Kui näiteks entusiastlik visionäär ja käivitaja lubab, et hakkab süsteemselt kõike lubatut ise lõpuni viima, siis peaksid ohutulukesed kergelt vilkuma hakkama.

Suures pildis on see õige, kuid parema tulemuse saavutamiseks on hea kaasata inimesed, kelle loomupäraseks tugevuseks on süsteemne ja organiseeritud lõpuleviimine. Kui inimene ise ei ole perfektsionist ega detailide inimene, aga ta lubab edaspidi detailidele rohkem tähelepanu pöörata, siis Matsi sõnul pole mõtet liiga palju pingutada, vaid tuleks pigem leida keegi, kes on selles tugev.

„Loomulikult võime ka oma nõrkuseid arendada, sest meie aju on väga võimekas. Pigem tekib küsimus, miks me tahame arendada seda, mida meile pole just palju antud, kui samal ajal on meil väga palju tugevusi, mida arendada? Liigne nõrkuste arendamine võtab tohutult palju aega ja energiat ning tulemus ei pruugi olla just kõige parem, rääkimata kehvemast enesetundest, mis kaasneb nõrkuste arendamisega. Samas, kui arendada tugevusi ja just varjatud tugevusi, saavutame muutuse kiiremini, närvikulu on oluliselt väiksem nii endal kui teistel ja enesetunne on parem kogu muutuste protsessi vältel,“ selgitab ta.

Mats toob näite, et kui panna klassikaline inseneri tüüpi tugeva tehnilise taibuga inimene kliendiga suhtlema või müügiga tegelema, siis automaatselt sealt head tulemust ei tule. Kui aga meeskonnarollide mudeli abil otsida inseneride seast inimesi, kellel on kõige suurem varjatud suhtlemisvõimekus, ja seda mõistlikult arendada, on jutt hoopis teine.

„Siit saab välja kasvatada lubadused, mida võiksime puhkuselt saadud motivatsiooni ja energiat ära kasutades lubada:

loobun olemast see, kes ma tegelikult ei ole ning luban

– arendada teadlikumalt oma tegelikke tugevusi ja teadvustada varjatud tugevusi;

– aktsepteerida oma nõrkusi ja õppida paremini tundma meeskonnakaaslaste tugevusi;

– hoida oma lubatud nõrkused kontrolli all, et mitte muutuda takistuseks meeskonnas.

Näiteks võiks Innovaatori lubadus kõlada järgmiselt: „Luban mitte hinnata iseenda ideid ega hoida neid ainult endale. Lisaks sellele püüan meeles pidada, et enda ideede jagamine teistega võib tuua paremaid tulemusi. Kui teised mind kohe ei mõista, hingan sügavalt sisse ja seletan uuesti!“ ning Teostaja lubadus: „Luban mitte vastu seista vajalikele muutustele. Luban olla avatud uutele ideedele. Mõnikord protsessid vananevad ja väikesed muutused on ainult tervislikud,“ tõmbab Mats jutu kokku.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700