Uuringu käigus mõõdeti kahe tuhande Põhja-Soomes 1986. aastal sündinud naise kaela ümbermõõtu, käe pigistusjõudu ja maksa rasvumise taset. Uuringu juhtivteaduri, günekoloogiaprofessor Terhi Piltose sõnul oli osalenute keskmine kaela ümbermõõt 33,6 cm ning selle kasv oli korrelatsioonis ülekaalu ja vööümbermõõduga: kaelale lisandunud sentimeeter vastas 4,5 cm-le vöökohal, kirjutab Helsingin Sanomat.
OLULINE TEADA
Kui naise ideaalne vööümbermõõt on alla 80 ja mehel alla 94 cm ning kaalu tuleks langetama hakata, kui see tõuseb vastavalt üle 88 ja 102 cm, siis riski haigestuda näiteks südame-veresoonkonnahaigustesse ja diabeeti tõstab naistel kaela ümbermõõdu tõus üle 36 cm ja meestel rahvusvaheliste uuringute andmeil üle 43 cm.
Piltose sõnul vaadeldakse uuringu käigus ka kaela ümbermõõdu seost polütsüstiliste munasarjade sündroomi, rasedusdiabeedi ja muude metaboolsete muutujatega.
Mis on ülekaal ja rasvumine?
Ülekaalu hinnatakse enamasti kehamassiindeksi järgi. Kui kehamassi indeks on 25 ja 29,9 vahel, siis nimetatakse seda ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kui aga 30 või üle selle, siis rasvumiseks.
Rasvumiseks peetakse üleliigset kogu keha rasva, mis põhjustab riski tervisele. Selle tõsidusest aitavad aru saada sellised biomarkerid nagu: KMI, pikkuse ja vööümbermõõdu suhe, rasva ladestumise jaotus kehas, riskifaktorid ja kaasuvad haigused.
Rasvumine on globaalne probleem ja ülekaaluliste arv kasvab pidevalt kogu maailmas. Aastaks 2025 on maailmas prognoositavalt 257 miljonit rasvunut. Ka laste ülekaalulisus on probleem kogu maailmas ja näiteks Euroopas on 25% lastest ülekaalulised. See omakorda tähendab, et peale on kasvamas suur hulk ülekaalulisi inimesi, kellel hakkavad kehakaalust tingitud probleemid üha varem avalduma. Eesti statistikast selgub, et paar aastat tagasi oli täiskasvanutest ülekaalulised 55% meestest, 45% naistest. Rasvunuid oli kokku 19%. Lastest olid ülekaalulised 18% poistest ja 12% tüdrukutest.
Ülekaalu mõjutavad tegurid
Miks on mõned inimesed ülekaalulised, teised aga saledad? Kas kehakaalu kontrollivad pärilikud ainevahetuse faktorid või väliskeskkonna mõjud? Kas söömiskäitumist juhib organismi sisemine kontroll või on see inimese vaba tahe?
Uurimused seostavad ülekaalu mitmesuguste faktoritega nagu individuaalne käitumine (söömisharjumused, liikumisaktiivsus, alkoholi tarvitamine), sotsiaalsed tegurid (perekonna ja lähedaste mõju, sotsiaalsed suhted), psühholoogilised tegurid (stress, vaimse tervise häired, söömishäired), sotsiaalmajanduslik staatus (harituse tase, tööpuudus, vaesus), bioloogilised tegurid (geenid, hormoonide talitlus, jämesoole mikrobioota, ema rasedusaegne terviseseisund ja -käitumine), keskkondlikud tegurid (toidu kättesaadavus, toidu turundus, poliitika, toidukultuur), sotsiaaldemograafilised tegurid (vanus, sugu, etnilisus).