Autor: Siim Tammer • 29. august 2023

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer osales tänavuse arvamusfestivali arutelul „Kes päästab võlaorjusesse sattunud inimesed?“, kus jäid kõlama mitmed ideed, kuidas võlaprobleeme leevendada.

Arvamusfestivali arutelus osalesid kohtunik Vahur-Peeter Liin, võlanõustaja Evelyn Eichhorst, artikli autor Siim Tammer ning asjatundlik publik. Arutelu vedas Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand.

Arutelu fookuses oli tõdemus, et võlakeerisesse sattunute arv suureneb, ent teadlikkus sellest, kuidas ennast aidata, väheneb. Nii pakuti mitmeid ideid, kuidas ohjata kiirlaenuturgu ja massilisel hulgal võlgnike tekkimist.

Positiivse krediidiregistri loomine

Juttu tuli viimastel aastatel aktiivselt räägitud nn positiivse krediidiregistri loomisest, kus oleks laenuandjatele ühest kohast nähtavad isikute olemasolevad finantskohustused. Sedalaadi register pakuks Tammeri sõnul suuremat selgust inimese kohustustest ja vähendaks võimalusi ülelaenamiseks.

Register muudaks laenamise läbipaistvamaks, aitaks kaasa pettuste vähenemisele ja toetaks krediituru edasiarendamist.

Niisamuti arutati selle üle, kas võiks luua n-ö musta nimekirja, kuhu inimene saab ennast ise kanda ja mis peaks toetama võitlust laenusõltuvuse vastu. Sedalaadi lahendus on kasutusel näiteks hasartmängude vallas.

Finantsvaidluste lahendamisele spetsialiseerinud ombudsman

Tammer väljendas soovi, et riik ei jätaks sahtlisse, vaid läheks edasi finantsombudsmani loomisega Finantsinspektsiooni juurde. Finantsvaidluste lahendamisele spetsialiseerinud ombudsman on ka teistes liikmesriikides täitsa olemas ja täidaks praeguse lünga tarbijate võlamaastikul, kus tarbijast võlgnik oma õiguste kaitseks kohtu poole ei pöördu.

Finantsombudsman oleks oma kontseptsioonilt hea alternatiiv kallile ja kurnavale kohtumenetlusele, aitaks kaasa kohtute töökoormuse vähendamisele ja toetaks suurema erialase ekspertteadmise kasvatamist vastavas valdkonnas.

Mida teha, kui on tekkinud võlad?

Arutelust järeldus, et kui inimene on võtnud laenu, mille tagastamisega tekib raskusi, siis tuleb kohe sellega tegeleda, mitte peita pead liiva alla. Üks esimesi asju on saada aru enda kohustuste hulgast ning pöörduda laenuandja poole, et arutada võimaluse üle saada maksepuhkust, vähendada kuumakseid vms.

Samuti aitavad inimesi võlanõustajad, kelle tööks on võlgadega hätta sattunud inimeste ja perekondade abistamine. Kui laenuandjaga tekivad vaidlused, siis saab neid lahendada tarbijavaidluste komisjon või kohus.

Kuidas saab kohus võlgnikku aidata?

Tingimusel, et laenusaaja pole teadlikult eksitanud laenuandjat valeandmete esitamise või andmete varjamisega, saab ta kohtus laenuandjapoolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuda lepingu intressi ja muude tasude vähendamist.

Võlgnikul on võimalus taotleda kohtult võlgade ümberkujundamist kohtulikus menetluses kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Viimases hädas on isikul võimalus ka läbida pankrotimenetlus, mis ei peaks olema häbiasi ja mida tuleks vajaduse korral julgelt teha.

Allikas: Finantsinspektsioon

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.