Autor: Kalev Laul, Tööinspektsiooni nõustamisjurist • 12. september 2023

Töölepingu seadusest (edaspidi TLS) ja täiskasvanute koolituse seadusest (edaspidi TäKS) tulenevad töötajatele ja tööandjatele mitmed õigused ja kohustused, mida on elukestva õppe vaates mõlemal töösuhte poolel kasulik teada.

TLS § 28 lg 2 p 5 ütleb, et tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Praktika näitab, et selle kohustusega üldjuhul tööandjatel arusaamatusi ei teki.

Kui tööandjal on vaja, et töötaja omandaks uusi teadmisi või oskusi, saadab ta töötaja vastavale koolitusele.

Näiteks teenuse kvaliteedi tagamiseks suunatakse ehitusettevõtte betoonivalu eest vastutav töötaja koolitusele „Betoonitööd talvel“. Kuna koolitus on ettevõtte huvides, tuleb tööandjal kanda koolituskulud ning maksta töötajale keskmist töötasu koolituse ajal. Töötajal on omakorda kohustus osaleda tema tööalaseid teadmisi ja oskusi arendaval koolitusel (TLS § 15 lg 2 p 4).

Segadused hakkavad tekkima siis, kui koolitust küsib töötaja ise.

Inimeste huvid ajas sageli muutuvad. Kui ühel hetkel on oluline ennast täiendada, et saada rohkem vastutust ja suuremat töötasu, siis järgmisel eluetapil, näiteks kui eluasemelaen on makstud ja lapsed oma elu peale saadetud, on hoopiski oluline võtta tempo maha ja teha midagi tavapärasest erinevat.

Neid lugusid, kuidas tippjuht hakkab kokaks või müügijuht aednikuks tuleb ette aina enam.

Enesetäiendamised ja erialavahetused on nii mõnigi kord saanud teoks tänu TäKS §13-le. Selle paragrahvi lõike 1 järgi annab tööandja töötajale õppepuhkust töötaja taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

Seega õppepuhkuse andmise eelduseks on töötaja avaldus ja kooli tõend. Üldjuhul nähtub kooli tõendist, millise õppega on tegemist. Tasemehariduseks loetakse üld-, kutse- või kõrghariduse omandamist. Täienduskoolitust defineeritakse kui väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuvat eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevust.

Seega peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu. Nii mõnigi kord ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas on tegemist õppepuhkuse õiguse alla kuuluva koolitusega või mitte.

Eelkõige tekib see küsimus välismaiste koolituste korral, kuna Eesti täienduskoolitusasutuste lube on võimalik vaadata Eesti Hariduse Infosüsteemist. Juhul, kui töötaja esitab välismaal tegutseva õppeasutuse tõendi, siis hinnata, mis liiki õppega on tegemist, aitab Haridus- ja Noorteameti struktuuris tegutsev Eesti ENIC/NARIC keskus.

Õppepuhkus – võimalus keskenduda õpingutele

Tasemeõppe puhul on töötajal õigus saada õppepuhkust 30 kalendripäeva, millest 20 kalendripäeva eest makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu (TäKS § 13 lg 3). Ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata.

Lisaks saab töötaja tasemeõppe lõpetamiseks õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest peab tööandja maksma miinimumpalga alusel arvutatud õppepuhkusetasu (TäKS § lg 4).

Õppepuhkuse avalduses peab töötaja ära näitama, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks (TäKS lg 5).

Kui nüüd tulla eespool toodud näite juurde, kus müügijuht asub kutsekoolis omandama aedniku kutset, siis tegemist on tasemeõppega ja tööandjal on kohustus võimaldada õppepuhkust ning maksta ka õppepuhkuse tasu.

Tööandja võib küll protestida, et milleks selline ettevõtte eesmärgiga mitteseotud aja- ja rahakulu, kuid siin tuleb tõdeda fakti, et seadusandja on suure osa töötavate inimeste täiend- ja ümberõppest pannud tööandjate õlgadele.

Kui tasemeõppe puhul ei ole oluline, mis eriala töötaja õpib, siis täiendkoolituse puhul on see oluline. Näiteks: kui müügijuht ei läheks omandama kutset, vaid sooviks osaleda kutsekooli lühiajalisel kursusel „Maheaianduse alused“, siis tööandjal on kohustus anda õppepuhkust, kuid pole kohustust maksta õppepuhkuse tasu (TäKS §13).

Muidugi olukorras, kus müügijuht pakub mahepõllumajandustooteid, võib olla tegemist tööga seotud täiendkoolitusega ja tööandjal oleks sellisel juhul õppepuhkuse tasu maksmise kohustus.

Õppepuhkusele minekuks tuleb töötajal esitada kirjalik puhkuseavaldus vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkuse algust. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TÄKS § 14 lg 1).

Samuti võib tööandja keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks (TÄKS § 13 lg 4).

Õppepuhkuse juures kehtivad ka üldised puhkuse katkestamise alused, ehk tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lg 5).

Õppepuhkusel olemine mõjutab summeeritud tööajaga töötamisel normtundide arvestust. Siin tuleb eristada kahte olukorda. Esimene. Kui töötaja esitab õppepuhkuse avalduse enne tööajagraafiku koostamist, siis väheneb normtundide arv iga kalendaarse tööpäeva kohta kokkulepitud tööaja võrra ehk täistööajaga töötamise korral 8 tundi kalendaarse tööpäeva kohta.

Teine. Kui töötaja esitab avalduse pärast tööajagraafiku koostamist ja teatavakstegemist, siis väheneb tööajafond graafikujärgsetele tööpäevadele planeeritud töötundide võrra.

Näiteks: kui graafiku järgi on töötaja märgitud tööle esmaspäeval neljaks tunniks ja kolmapäeval kaheksaks tunniks ning töötaja võtab õppepuhkuse esmaspäevast pühapäevani, väheneb tema tööajafond 12 tunni võrra (4 tundi + 12 tundi). Kui täistööajaga töötaja oleks esitanud avalduse enne tööajagraafiku koostamist, siis väheneks tema tööajafond nädalase õppepuhkuse korral 40 tunni võrra (5 tööpäeva x 8 tundi).

Kuna tegemist on täiskasvanute koolituse seadusega, siis alla 18-aastasel töötajal õppepuhkusele õigust ei ole.

Investeering töötajasse

Kui tasemeõpe või täiendkoolitus on seotud tööandja tegevusvaldkonna ja ettevõtte vajadustega ning on käsitletav investeeringuna töötajasse, võib tööandja ilma erisoodustusmaksuta kanda koolitusega seotud kulud, nt õppemaksu.

Kui koolitus ei aita kaasa töötaja tööalaste soorituste edendamisse, aga tööandja siiski soovib motivatsiooni hoidmiseks tekkivad kulutused töötajale hüvitada, tuleb kulud deklareerida erisoodustusena (tulumaksuseadus § 48 lg 4 p 10).

Olukorras, kus tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega, võib kokku leppida, et töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul. Kui töötaja lahkub tööle enne kokkulepitud aega, siis tuleb tal hüvitada tehtud kulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (TLS § 34).

Töötegemine on suurte muutuste tuules

Tänavu märtsis allkirjastasid sajad eksperdid üle maailma avaliku kirja, kus nõuti uute võimsate AI-süsteemide arendamise ajutist peatamist, kuna need võivad "kujutada sügavat ohtu ühiskonnale ja inimkonnale".

Ohu hindamiseks küsisin ka ise tehisintellektilt, mida ta selle teemaga seoses soovitab, ja sain täiesti adekvaatse vastuse, mida lõpetuseks jagangi. Sellised vastused annavad kinnitust, et meist paljude töö on tõepoolest suurte muutuste tuultes.

Õppimine töö kõrvalt võib olla väljakutse, kuid see võib olla ka suurepärane viis oma karjääri edendamiseks ja uute oskuste omandamiseks. Siin on mõningad näpunäited, kuidas õppida töö kõrvalt.

1. Kavanda oma aega: koosta oma ajakava, et saaksid oma töö- ja õppekava paremini koordineerida. Leia aega õppetööks, kodutöödeks ja eksamiteks.

2. Leida sobiv õppevorm: kaalu võimalusi, kuidas õppida töö kõrvalt, näiteks osalise tööajaga õppimine, mittestatsionaarne õpe või õhtused kursused. Vali endale sobivaim variant.

3. Vali sobiv õppeaine: vali õppeaine, mis on seotud sinu tööga või aitab sul karjääri edendada. See aitab sul saavutada oma eesmärke ja tagab, et investeeritud aeg ja raha on väärtuslikud.

4. Leia toetusvõrgustik: räägi oma tööandjaga, et saaksid leida sobivad lahendused oma töö- ja õppekava koordineerimiseks. Võib-olla pakub tööandja ka toetust ja ressursse, nagu õppetoetused või paindlik tööaeg.

5. Ole motiveeritud: töö kõrvalt õppida võib olla raske ning see nõuab palju motivatsiooni ja pühendumust. Sea endale eesmärgid ja motiveeri ennast, et saaksid oma eesmärke saavutada.

6. Hoia tasakaalu: oluline on leida tasakaal töö ja õppimise vahel, et vältida liigset stressi ja väsimust. Võta aega ka enda jaoks ja puhka piisavalt.

Kokkuvõtteks. Töö kõrvalt õppimine võib olla väljakutse, ent kui suudad kavandada oma aega ja leida sobiva õppevormi, siis võid saavutada oma eesmärgid ja edendada oma karjääri. Oluline on leida sobiv toetusvõrgustik ja hoida tasakaalu oma töö- ja õppeelu vahel.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.