Autor: Tuuli Seinberg, virtuaalkliinik.ee • 19. detsember 2023

Gastroenteroloog dr Robynne Chutkan ütleb oma rahvusvahelises bestselleris „Viirusevastane soolestik“, et viirusega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus, kokkusattumus ega viiruse varieeruva virulentsuse tagajärg, vaid on tingitud meie kui peremeesorganismide ja meie kaitsemehhanismide erinevustest, mis määravadki haiguse kulu. Ehk teisisõnu: asi pole mitte niivõrd patogeeni võimekuses, kuivõrd peremeesorganismi tervises.

Teadlased on juba aastakümneid uurinud peremeesorganismide ehk lihtsamalt öeldes inimeste tervisetegureid ning üha rohkem ilmub artikleid ja raamatuid, kust selgub, et hea füüsilise ja vaimse tervise alus on soolestiku tasakaalus mikrofloora. Dr Chutkan väidab, et kui soovite immuunsüsteemi, mis suudab teid kaitsta isegi pideval kokkupuutel viirustega, tuleb pöörata tähelepanu sellele, mis toimub teie kõhus: ilma terve ja tasakaalus mikrobioomita ei saa teie immuunkaitse korralikult toimida.

Mikrobioom: mees nagu orkester

Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatav toitumine.ee leht lisab siia, et organismi tasakaalustatud mikrobioom osaleb lümfikoe kasvu stimuleerimises, mis on seotud seedekulgla limaskesta võimega toota antikehi patogeenide vastu; vähendab seedekulgla põletike ja allergia ohtu; suudab sünteesida ka teatud koguses mõningaid vitamiine – näiteks vitamiin K, folaadid, biotiin, kust need lähevad samuti vereringesse; aitab lammutada ka mingi osa neist ühenditest, mida inimorganismi seedekulglas töötavad ensüümid ei lammuta.

Miks see süsteem aga teinekord tasakaalust välja läheb ja kuidas seda taas balansseerida? TAI toob välja peamised tasakaalutuse põhjused, mille näiteks on pikaajaline ja/või sage antibiootikumide tarbimine. Ka pikaajaline nälgimine ja kestev tugev stress muudab soolestiku mikrobioomi vähem mitmekesiseks. Kui nälgimisega ei ole enamasti meil muret, siis stress on küll paljude inimeste igapäevane kaaslane. Lisaks võib juhtuda nii, et kõht süüakse liigagi täis, ent söömaaja toiteväärtus on üsnagi kaheldav.

Head bakterid vajavad vahel abiväge

Toitumisterapeut Triin Terasmaa kinnitab, et häid baktereid saab hoida tervisliku toitumise ja eluviisiga, ent tõdeb samuti: „Olen 4 aastat töötanud toitumisterapeudina ja saan kogemuste põhjal öelda, et paraku ei anna inimesed enda kehale eriti toitu. Töödeldud, friteeritud, üleküpsetatud toit, säilitusainetega toiduained, taimekaitsemürkidest kubisev toidulaud, krõpsud, saiad, koogid, kommid, jäätised, magusad karastusjoogid, alkohol ja suitsetamine mõjuvad organismile tervikuna ja sealhulgas soolestiku mikrobiootale laastavalt.“ Terasmaa meelest on just esimesed 40-50 eluaastat see aeg, kus inimene peaks väga hoidma oma keha, et hilisemas elus olla maksimaalselt terve. „Tavaline inimene aga arvab, et haigused kukuvad talle koos vanusenumbriga puu otsast pähe,“ on terapeut hämmeldunud.

Tervise Arengu Instituut toob välja, et seedekulgla mikrobioomi parima mitmekesisuse tagamiseks kasutatakse toidu ja joogiga saadavaid probiootikume ja prebiootikume. Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst Elle-Mall Sadrak nõustub, et ekstra või igaks juhuks ei peaks tarbima mingeid toidulisandeid ega probiootikume, kui välja arvata meie laiuskraadidel D-vitamiin, ning kõik vajalik tuleks kätte saada toidust. Teatud haigusseisundite või kaebuste korral on siiski näidustatud konkreetsed lisandid. “Perearstid soovitavad probiootikume antibiootikumravi ajal või selle järgselt, pärast kõhuviiruste põdemist või ka seletamatute kõhuvaevuste korral, näiteks kõhupuhituse ja -kinnisuse puhul,“ selgitab Sadrak. Perearst kinnitab ka, et otseselt keelatud probiootikumid kellelegi pole. Küll aga tasub pakendilt uurida, kas konkreetne preparaat on lubatud ka lastele.

Toitumisterapeut toonitab samuti probiootikumide olulisust pärast antibiootikumikuuri: „Antibiootikumid vähendavad soolebakterite liigirikkust ja muudavad kogu kooslust. Selle taastamist tuleb kindlasti toetada. Uuringute järgi kulub täiskasvanu mikrobiootal pärast antiobiootikumikuuri taastumiseks päris pikk aeg, isegi aasta-paar.“

Et apteegiriiulid on erinevatest probiootikumidest lookas, on sobivat toodet raske valida. Perearstide Seltsi juht soovitab apteekriga nõu pidada ja pakendilt uurida, millist probiootikumi preparaat sisaldab ning kas nimi ja koodid on korralikult märgitud. „Kindla peale minek on Lactobacilluse ja Bifidobacteriumi perekonda kuuluvate probiootikumidega. Hea oleks, kui lisand oleks kas kapslis või pulbri kujul ning ideaalis võiks olla rohkem kui üks tüvi esindatud,“ selgitab Sadrak.

Triin Terasmaa täiendab, et bakteritüvesid on palju ja vastavaid uuringuid samuti omajagu: „Näiteks kõhulahtisuse puhul on toodud uuringutes välja, et parimat toetust võib saada tüvedest L. rhamnosus GG, L. reuters ja S. Boulardii. Lactobacilluse kasutamine imikutel ja lastel võib vähendada atoopilise dermatiidi riski ja leevendada sümptomeid. Lactobacillus fermentum ME-3 puhul on välja toodud, et see on soole- ja kuseteede infektsioonide vastane ja organismi antioksüdantsust tõstva toimega.“ Samuti on Terasmaa sõnutsi preparaadi valikul oluline jälgida heade bakterite kontsentratsiooni tootes.

Üks nüanss on probiootikumide puhul siiski veel. Elle-Mall Sadrak tuletab kõigile meelde, et perearstile või –õele tuleks alati rääkida, milliseid toidulisandeid ja probiootikume tarbitakse: „Toidulisandid võivad anda koostoimeid ka mõningate ravimitega ning meil on eraldi infobaas, kust koostoimeid ja sobivust kontrollitakse. Mõningatel juhtudel nullivad probiootikumid/toidulisandid ravimi toime, mõnikord teevad selle vastupidi tugevamaks, annavad ristreaktsioone, omavad piiranguid, milliste vahedega kasutada.“

MIS ON PREBIOOTIKUMID JA PROBIOOTIKUMID?

Prebiootikum on normaalses toidus olev ühend, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Küll on see aga toiduks seedekanali mikroobidele (eeskätt jämesooles), stimuleerides kasulike mikroorganismide hulga suurenemist ja mitmekesistumist. Tuntumad prebiootikumid on näiteks inuliin ja oligofruktoos. Prebiootikumid võivad olla ka sünteesitud loodusidentsed keemilised ühendid.

Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis piisavas koguses tarbimisel mõjutab soodsalt inimese mikrobioomi. Osad nendest mikroorganismidest võivad toota antibiootikumisarnaseid aineid (bakteriotsiine) ja laktaasi, mis on eriti tähtis laktoositalumatuse korral. Mõned mikroorganismid vähendavad lipiidide peroksüdatsiooni. Enamkasutatavad probiootikumid on bakterid liikidest Lactobacillus ja Bifidobacterium.

Allikas: toitumine.ee

Tänasida toidupatte ära parem tee

Triin Terasmaa sõnutsi ei tohi siiski ära unustada, et ka probiootikumide võtmise alus on tervislik toitumine. „Kui me ei anna kehale toitaineid, ei ole ka lisanditest suuremat tervisekasu loota. Tõeline tugi tervisele on see koos tervisliku toiduga, kusjuures eriti kasulikud soolestiku toetajad on hapendatud ehk fermenteeritud toidud. Ebatervislikust toitumisest tulenevad probleemid kujunevad välja aastakümnetega. Sellepärast ongi vaja juba täna tegeleda tervisliku toitumise ja eluviisiga, et olla aastakümnete pärast hea tervisega.“

Eriti muretseb terapeut laste tervise pärast: „Panen väga südamele, et laste toitumist tuleb toetada. Tänapäeval on kõige suuremas ohus lapsed, kes ostavad poest oma taskuraha eest seda, mis on suule hea, aga soolestikule väga halb.“ Ise on Triin andnud ka lastele probiootikume lisaks viirusteperioodil või siis, kui viirus juba kimbutab.

Gastroenteroloog dr Chutkan kinnitab, et saame kõik parandada oma vastupanuvõimet viirustele ning soovitab juurutada igapäevase süsteemi, mis sisaldaks kõige põhilisemaid tervisliku eluviisi faktoreid nagu tervislik toitumine, liikumine, korralik uni jne. Niimoodi kokku liidetud väikesed asjad, mida iga päev teha, tingivad suured muutused organismi võimes end viirushaiguste eest kaitsta. Aga neid tuleb teha päriselt ja järjepidevalt. Ning kui vundament saab tugev, on vajadusel lisaabi ka probiootikumide näol olemas.

TOITUMISTERAPEUT TRIIN TERASMAA SOOVITUSED

Sööge puhast toitu, terviktoitu ja jooge vett.

Et soolestiku mikroobide tasakaal oleks hea, vajame ca 30 erinevat köögivilja nädalas.

Mikroobide toit on kiudained, mis sisalduvad süsivesikute sees. Sellepärast on vaja kindlasti tarbida tervislikke süsivesikuid. Parim kraam on Eesti kohalikud marjad (mustikad, mustsõstrad, arooniad, astelpajumarjad, pohlad, jõhvikad jms), köögiviljad (kapsas, brokkoli, lillkapsas, peet, naeris, porgand, nuikapsas, redis, küüslauk, sibul, porrulauk, varsseller, juurseller, pastinaak, mustjuur jms), erinevad rohelised lehtviljad, eriti suvel (metsataimed naat, põdrakanep, karulauk jne ja kõik, mis peenral kasvab), kaunviljad ja täisteraviljad.

Artikkel on koostatud koostöös ravimfirma Sandozega.