Autor: Virtuaalkliinik.ee • 16. jaanuar 2024

Alljärgnev on katkend Gary Trosclairii raamatust "Elutervelt ülipüüdlik. Obsessiiv-kompulsiivsest isiksusehäirest järjekindluse parema ohjamiseni".

Obsessiiv-kompulsiivse häire mõju ulatub kergelt tüütust äärmiselt kurnavani. Selle häirega inimesed kipuvad olema sundkäitumise ja ülekontrollimise kütkes, neil on vaja, et asjad oleksid korras, nad pelgavad mustust ja pisikuid ning kalduvad tagavara koguma. Selleks, et vältida häirivaid kinnismõtteid, sooritavad nad korduvaid toiminguid, näiteks pesevad käsi viiskümmend korda päevas, lukustavad ust viis korda enne lahkumist ja kontrollivad korduvalt ahju, veendumaks, et see on välja lülitatud. /--/

Obsessiiv-kompulsiivse häire sümptomid võivad ilmneda juba lapseeas, sellal kui obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire hakkab avalduma teismeea lõpus või kahekümnendate eluaastate alguses.

Bioloogiline ja geneetiline komponent näikse OKH puhul tugevam olevat, mis seletaks, miks OKH allub ravimitele paremini kui OKIH.

Peaksin ühtlasi selgitama, mis vahe on obsessioonil ja kompulsioonil: kui obsessioon tähendab häirivaid ja korduvaid mõtteid, sund- ehk kinnismõtteid, siis kompulsioon viitab sisemisest sunnist ajendatud, korduvale või rituaalsele käitumisele. Obsessiivsed, kinnismõtetest haaratud inimesed kalduvad tihti sund- ehk kompulsiivsele käitumisele, et vabaneda häirivatest sundmõtetest. Otsuste tegemine võib neile raskusi valmistada, mis võib tuua kaasa pigem viivitamise ja edasilükkamise, kui et nad projektid lõpule viiks või neid üldse alustaks. Olgugi et obsessiivseid omadusi ja edasilükkamist võidakse seostada kompulsiooniga, ei vii need tingimata sundkäitumiseni.

Teine oluline eristus, millele tuleb kompulsiivsuse mõistmiseks tähelepanu juhtida, on see, et osal inimestest tekivad sõltuvused, mida võib kirjeldada kui kompulsiivseid, näiteks sõltuvus seksist, hasartmängudest, ostlemisest või täiusliku karamelli-juustukoogi lõputust jahtimisest. Need väga spetsiifilised kompulsioonid ei kasva tavaliselt välja järjekindlast isiksusest. Ehkki need võivad teie elu hävitada, ei avaldu need kogu isiksust läbivate seotud sümptomitena.

Siiski võib harvadel juhtudel mõni järjekindel suunata kogu oma kirglikkuse ühte konkreetsesse sundkäitumisse.

Enesetest

Kui tahate teada, kas te vastate obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire kriteeriumitele, lisan ühe enesetesti, mis annab teile aimu sellest, kus te vastaval skaalal asute. Olgugi et taolise testi alusel ei ole tegelikult võimalik endale meditsiinilist diagnoosi panna, võib siiski olla kasulik saada suhteline ettekujutus sellest, kui tõsised on teie sümptomid.

Võimaluse korral käige need küsimused läbi koos kellegagi, kes teid hästi tunneb. Teised võivad teid näha teistmoodi kui te ise ja see võib olla valgustav.

Leonard Cammeri obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire test

Vastake igale allpool esitatud väitele punktiskaalal ühest neljani.

1 = mitte kunagi või harva;

2 = mõnikord;

3 = päris sageli;

4 = enamasti või kogu aeg.

1. Ma eelistan, et asju tehtaks minu moodi.

2. Ma suhtun kriitiliselt inimestesse, kes ei vasta minu standarditele või ootustele.

3. Ma jään oma põhimõtete juurde, maksku mis maksab.

4. Mind häirivad muutused keskkonnas ja inimeste käitumises.

5. Ma olen oma vara suhtes väga hoolas ja nõudlik.

6. Ma ärritun, kui ma mõnd ülesannet lõpule ei vii.

7. Ma eeldan ja nõuan, et kõik, mis ma ostan, oleks täisväärtuslik.

8. Mulle meeldib teha kõike täiuslikult.

9. Ma järgin igapäevatoimingute puhul täpset rutiini.

10. Ma teen asju täpselt ja korralikult viimse üksikasjani.

11. Ma lähen pingesse, kui minu päevakava segamini paisatakse.

12. Ma planeerin oma aega nii, et ma ei hiline.

13. Mind häirib, kui minu ümbrus ei ole puhas ega korras.

14. Ma koostan oma tööde ja tegemiste tarvis nimekirju.

15. Ma arvan, et muretsen väikeste asjade ja vaevuste pärast.

16. Mulle meeldib olla valmis igaks hädaolukorraks.

17. Ma kannan rangelt hoolt, et kõik minu kohustused oleksid täidetud.

18. Ma arvan, et eeldan teistelt vääriliste moraalinormide järgimist.

19. Ma olen täiesti endast väljas, kui keegi mind ära kasutab.

20. Ma ärritun, kui asju ei panda tagasi täpselt sinna, kuhu ma need jätsin.

21. Ma hoian kasutatud või vanad asjad alles, sest neid võib kunagi vaja minna.

22. Ma arvan, et minu seksuaalsus on pärsitud.

23. Ma leian end pigem töötamast kui lõõgastumast.

24. Ma olen pigem kinnise loomuga.

25. Ma jälgin ja planeerin hoolikalt oma väljaminekuid ning elan võlgu võtmata.

Liitke oma vastuste eest saadud punktid kokku. Tavaliselt saadakse 50 kuni 75 punkti, ent mis tahes summa üle 70 tähendab, et olete selle spektri ebatervel poolel.

• 25–45 = mitte pinges;

• 46–55 = kasulikult kompulsiivne;

• 56–70 = mõõdukalt kompulsiivne;

• üle 70 = ohutsoon!

Ükskõik millise tulemuse te selles testis saite, on küsimus tegelikult selles, kas teie kompulsiivsed kalduvused on nii valdavad, et need välistavad teie elu muud tahud, mis aitaksid teil olla tasakaalukam ja rahulolevam. (Või kui te elate või töötate koos kellegagi, kes on kompulsiivne, kas olete sunnitud ennast piirama, et tema järgi kohanduda.)

Kui tundubki, et olete sattunud ebaterve kompulsiivsuse territooriumile, võite endamisi mõelda: „Mida ma saan selle vastu ette võtta? Kuidas leida tagasitee rahuldust pakkuva eluviisi juurde?“ Me jõuame kõige selleni, kuid alustuseks tuleb hoog maha võtta, tuldud teed tagasi minna ning uurida, kuidas te siia üldse jõudsite. See on hädavajalik, et orienteeruda oma olukorras ja saada aru, mida teil on vaja teha, et leida tagasitee täisväärtuslikuma ja tasakaalustatuma elu juurde.

Allikas: Gary Trosclair "Elutervelt ülipüüdlik. Obsessiiv-kompulsiivsest isiksusehäirest järjekindluse parema ohjamiseni"

Artikkel on ilmunud teemaveebis Virtuaalkliinik.