Autor: Meditsiiiniuudised • 16. aprill 2024

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva kinnitab, et puugihooaeg on alanud, sest need muutuvad aktiivseteks siis, kui maapind on soojenenud +5 kraadini. „Kuigi lähiajal võib esineda veel üksikuid päevi, mil temperatuur langeb alla 0 kraadi, ei takista see enam nende levikut ja alanud puugiohtlik aeg kestab kuni oktoobrini,“ selgitas ta.

Vikentjeva sõnul kinnitab puukide aktiivseks muutumist tavaliselt see, kui inimesed leiavad oma lemmikloomadelt esimesed puugid ja selliseid teateid juba tuleb. Niisiis tasub puugihammustuse vältimiseks nüüdsest kasutusele võtta vajalikud ennetusmeetmed, kui liigute vabas looduses. Enda kaitsmine on oluline, sest puugihaigustest paranemine võib võtta pikka aega ja vahel ei õnnestugi kõikidest haigustega kaasnevatest hädadest vabaneda.

Puugihammustuste vältimiseks tasub kanda pikki heledaid riideid, millelt on neid kergem märgata. Püksisääred soovitatakse toppida sokkide või kummikute sisse. Samuti tuleb pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha. Puuke kohtab eelkõige põlluäärtel, metsaservades ja heinamaadel, kuid ka linnaparkides, haljasaladel ja terviseradadel. Lisaks tasub ennetava meetmena kasutada tõrjevahendeid. Nende kasutamise puhul on oluline jälgida, et tootel on Terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number ning loomulikult tuleb vahendit kasutada vastavalt juhendile, pihustades seda mitte toas, vaid vabas õhus.

Maria Vikentjeva teatel tasub puugiohtu tõsiselt võtta, sest Eestis püsib puukentsefaliidi ja -borrelioosi esinemissagedus kõrgel tasemel. 2023. aastal registreeriti 4520 puukborrelioosi juhtu, mida on eelneva aastaga võrreldes 47% rohkem ja 208 puukentsefaliidi juhtu, mis on samuti 47% võrra kõrgem näitaja. Puukborrelioosi haigestumus 100 000 elaniku kohta on kõrgeim Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Puukentsefaliiti on kõige enam registreeritud Saaremaal, Võrumaal ja Pärnumaal.

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning leevendatakse vaid sümptomeid. Ühtlasi on tegemist ainsa haigusega, mida saab vältida vaktsineerimise kaudu. „Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid täiskasvanutele ja lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,“ rääkis Vikentjeva ja täpsustas, et kaks esimest süsti tehakse ühe kuni kolme kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud ca 18% eesti elanikkonnast.

Kuivõrd Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Vaktsineerimist soovitatakse riskirühmadele, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid ja kaitseväelased.

Puukidega levivate puukborrelioosi ja erlihhioosi ennetamiseks ei ole veel immuunsust tagavat vaktsiini loodud ja seetõttu on nende eest parim kaitse puugihammustuse vältimine. Kui puuk on aga ennast juba keha külge haakinud, tuleb see eemaldada esimesel võimalusel ja haigustunnuste ilmnemisel pöörduda perearstikeskuse poole edasiste juhiste saamiseks.

Täiendavat infot puukide ja nende kaudu levivate haiguste kohta võib leida veebilehelt.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Meditsiiniuudised.