Autor: Õnne Puhk, virtuaalkliinik.ee toimetaja • 4. juuni 2024

Ilu algab seestpoolt

Üldiselt kehtib arusaam, et ilu toimib seestpoolt väljapoole. See tähendab, et kõik, mis inimeses väliselt pilku püüab – terve välimusega nahk, kaunid juuksed ja säravad silmad, aga ka üldine hea vorm – lähtub seestpoolt.

Meie tervist mõjutavad nii ümbritsev keskkond kui ka meie enda tervisekäitumine – ühelt poolt suurlinnade õhk, olmekeemia, taimekaitsevahendid, teisalt aga kahjulikud harjumused nagu ebatervislik toitumine, vähene liikumine, ebapiisav uni, stress, suitsetamine või alkoholi liigtarbimine. Toitumisel on naha tervise hoidmisel keskne roll, nii et kasulik on teada, milliseid toitaineid keha vajab, ja mida pigem mitte teha, et enneaegset vananemist ära hoida ning ka küpsemas eas kena välja näha.

Mida me siis teha saame, et elada hea tervisega ja olla vitaalsed võimalikult kaua?

“Kui soolestik hästi ei tööta, on see kohe ka nahast näha,” tõdeb Triin Terasmaa, et kõik sõltub ikkagi sellest, mida me suhu pistame, aga ka stressist, mis organismi ja soolestiku tööd negatiivselt mõjutab. “Toitumisterapeudina tean ma, et üksnes toitumisest ei piisa, inimene peab tegema ka füüsilist trenni ning tegelema oma vaimse seisundiga. Meil, eestlastel on näiteks vanasõna, et juuksed lähevad murest halliks – selles peitub väga sügav tõde. Kui inimene muretseb pidevalt igasuguste asjade pärast, on tal kogu aeg suur pinge peal ja juuksed lähevadki murest halliks. Hea tujuga on ka kehal mõnusam olla, kui aga tuju on halb, annab see ka kehas tunda,” ütleb ta, kui neid seoseid näha ja jälgida, saab hakata oma tervisega teadlikult tegelema.

Terasmaa ütleb, et tema kogemus toitumisterapeudina näitab, et tervislikuma menüü koostamine, võimlema ja trenni tegema ergutamine on lihtsam kui vaimsete või emotsionaalselt raskete teemadega tegelema innustamine, mis on märksa keerulisem väljakutse. Miks? Sest need on üldjuhul suuremad muutused, mida inimesed pigem ei julge teha ja suruvad need alateadlikult alla selle asemel, et lahendusi otsida.

Mõõdukalt päikest

“Kui me tahame oma nahka aidata ja tema eest hästi hoolitseda, tuleb teha teadlikke otsuseid. Nahk on keha väline füüsiline barjäär, mis takistab kõikvõimalike toksiinide ja muude pahade tegelaste sissepääsu meie kehasse ning kaitseb vigastuste, viiruste ja bakterite eest. Ehk kõigepealt – kui me näiteks määrime oma nahale selliseid tooteid, mis kahjustavad naha mikrobioomi, siis kahjustame ja nõrgendame naha vastupanuvõimet. Tänapäeval saab otsida kasvõi Google’ist erinevaid teadusuuringuid sellel teemal,” märgib ta, et kasutada võiks ainult puhast kosmeetikat, mis aitab säilitada naha kaitsevõimet.

Paraku, vanuse edenedes aeglustub organismi ainevahetus ning kudede taastootmine ning seda olulisem on teha oma naha eest hoolitsemisel teadlikke valikuid – muu hulgas mitte liialdada päikesevõtmisega, sest kuigi päike on meile vajalik, et saada D-vitamiini, pole liiga palju päikest nahale hea.

“Päikese mõjul toodetakse nahas D-vitamiini, päike teeb tuju rõõmsaks ning uuringute põhjal on D-vitamiinil ka meeleolu tõstmise efekt. Aga siin tuleb leida tasakaal! Liigne päevitamine tekitab nahas kohe põletiku, tekivad kortsud, hüperpigmentatsioon ja vanaduslaigud ning seda seostatakse ka nahavähi tekkega. Kui me päevitame liiga palju, tekivad kehas vabad radikaalid,” selgitab Terasmaa, et kindlasti ei tohi päevitada niimoodi, et nahk hakkab kooruma ja läheb punaseks – siis on nahas juba põletik tekkinud ja selle eest tuleks hoiduda.

MIS ON VABAD RADIKAALID?

Keharakud peavad elutegevuseks tootma energiat, ent selle käigus tekivad lisaühendid, muu hulgas ka vabad radikaalid – ebastabiilsed ja reaktiivsed keemilised ühendid. Liigne hulk vabu radikaale võib kahjustada rakke ning põhjustada erinevaid haigusi (südame-veresoonkonna haigused, vähk, Altzheimer, dementsus, autoimmuunsed haigused jm), aga ka naha enneaegset vananemist.

Suhkruga ei tohi liialdada

Ka suhkur on nagu päike meie söögilaual ehk sellega tuleb piiri pidada. “Naha tervise ja ilu seisukohast vaadates, jah – kõik, mida me suhu paneme, kujundab ka meie välimust. Mida rohkem suhkrut me tarbime, seda rohkem toodetakse nahas glükatsiooni lõpp-produkte, mis kleepuvad kollageeni ja elastiini kiudude külge ja muudavad need jäigaks ja rabedaks,” toob ta välja kollageeni rolli naha vananemisilmingute ennetamisel.

“Paraku, poeletil või kohvikus valitseb suhkru üleküllasus – kõigesse pannakse suhkrut, ka toitudesse, kus me seda otseselt ei oota olevat, näiteks suppidesse. Rääkimata pastast ja pitsast, mis on suured glükoosi ja süsivesikute allikad. Ja sellisel puhul ei aita näonaha väline töötlemine iluprotseduuridega – kui ma ikka alustan päeva hommikuhelvestega, söön lõunaks pannkooke moosiga ning siis lähen ja viskan end kosmeetikasalongi pikali ja palun kiireid iluprotseduure, pole sellest suurt abi, kui seestpoolt on tasakaal paigast ära,” rõhutab Terasmaa, et menüü tuleb kindlasti üle vaadata ka suhkrusisalduse poole pealt, sest selle liigtarbimine on kurja juur, mõjudes halvasti immuunsüsteemile ja pealegi ammutavad suhkrust “toitu” ka vähirakud.

Kuigi kehal on endal olemas oksüdatiivse stressi vastu oma kaitsemehhanismid, tuleb selle vastu võitlemiseks anda organismile vahendid toidu näol, mis aitab glükatsiooni reguleerida.

“Me peame ikkagi ise selle luku võtme panema lukuauku ja ukse lahti keerama, et kaitsta oma nahka, aga ka soolestiku limaskesta. Vananemisprotsessis on võtmeroll just oksüdatiivsel stressil. Lihtsustatult öeldes on see põletikuline olukord meie kehas – see võib olla nii äge põletik kui ka alaäge põletik,” lisab ta, et ka pisipõletikud, mida me võib-olla ei märkagi, näitavad, et kehas on liigselt vabu radikaale.

MIS ON OKSÜDATIIVNE STRESS?

Oksüdatiivne stress on selline olukord organismis, mille korral on häiritud kehasisene reaktiivsete hapnikuosakeste ja antioksüdantide omavaheline tasakaal. Pidev oksüdatiivne stress võib põhjustada erinevaid haigusi – diabeeti, vähki, närvisüsteemi kahjustavaid haigusi jpt.

Vabad radikaalid ja antioksüdandid

“Vabad radikaalid tekivad ühest küljest inimese täiesti normaalse elutegevuse käigus: rakud tekivad ja surevad, tootes kehas energiat ning normaalselt saab keha nendega hakkama. Aga just väljastpoolt tulevad toksilised ühendid – näiteks reostus ja sigaretisuits – toodavad inimese organismis rohkesti vabu radikaale. Lisaks pestitsiidid, olmekeemia, kosmeetika – kõik need ained tekitavad vabu radikaale, mis on organismile kahjulikud. Muuseas, ka vaimne stress tekitab tohutult palju vabu radikaale,” selgitab Terasmaa, et kui vabad radikaalid organismis kuhjuvad, siis ei saa keha enam ise nendega hakkama.

Mida siis teha? Siin tulevad mängu antioksüdandid. Antioksüdante saab toidust: “See “värviline vikerkaar”, mida meil soovitatakse süüa, kui tulla jälle tagasi tervisliku toitumise põhitõdede juurde – kõik need värvilised köögiviljad ja ka näiteks Eestis kasvavad marjad sisaldavad rohkelt antioksüdante. Ja siin lisaks mainin toidulisanditest seleeni, mida me väga palju toidust ei saa,” selgitab Terasmaa, et seleen aitab kehasiseselt toota antioksüdante, nagu glutatiooni peroksüdaas, mille abil organism võitleb vabade radikaalide vastu.

Euroopa toiduohutusameti (EFSA) andmeil toetab seleen immuunsüsteemi toimimist, aidates võidelda viiruste vastu. “Ka Eesti teadlased on üle 30 aasta uurinud seleeni kasutegurit ning ka meie riiklikes toitumissoovitustes (täpsemalt) on kirjas, et meie toidus ei ole piisavalt seleeni. Nii et see on üks toidulisand, mida võiks juurde võtta, näiteks tehes kahekuulisi kuure,” selgitab Terasmaa, et seleeni vajavad ka meie nahk, juuksed ja küüned.

MIS ON ANTIOKSÜDANDID?

Antioksüdandid on ühendid, mis ennetavad ja vähendavad vabade radikaalide kahjulikku toimet organismis neid stabiliseerides. Tähtsad antioksüdandid on näiteks C-vitamiin, E-vitamiin, A-vitamiin, glutatioon.

Soolestik ja naha tervis

Triin Terasmaa ütleb, et toitumisterapeudina saab ta üldjuhul juba naha järgi aru, kas inimesel on soolestiku tervis enam-vähem hea või mitte. “Kui näonahk on kahjustatud, vinniline või eakamate inimeste puhul väga kortsus, on kohe näha, et soolestik ei toimi – ja sellel on otsene seos toitumisega. Kui me sööme ebatervislikku toitu, võib hakata soolestiku limaskest nii-öelda lekkima, mis tähendab, et ebavajalikud ained pääsevad verre ringlema. See avaldub düsbioosi ehk mikrofloora tasakaaluhäirena: tekivad puhitused, kõht võib olla kinni või lahti, aeg-ajalt valutada, esinevad seedimisprobleemid, ja kõik see väljendub ka nahaprobleemidena, näiteks võib see soodustada atoopilist dermatiiti või teisi nahahaigusi,” kommenteerib ta, et sel juhul tuleb kindlasti kardinaalselt menüüd muuta ja süüa tervislikku toitu, mis aitab vältida põletikku.

Limaskestade põletiku korral kipub näiteks naisi kimbutama ka kuivus intiimpiirkonnas, sügelus ja kipitus. Sel juhul tuleks limaskesta niisutada – näiteks oomega-7 (astelpajuõli) võib sel puhul aidata, lisaks võib see toetada ka mao ja kaksteistsõrmiksoole limaskesta.

NAHA TERVISELE KASULIKUD TOIDULISANDID

Kuigi tervislik toitumine on naha ilu ja tervise alustalana A ja O, tuleks vajadusel võtta ka vitamiine ja mineraalaineid, mida me toidust kätte ei saa. Toitumisterapeut Triin Terasmaa toob välja seleeni ja koensüüm Q10, mida keha pärast 40 eluaastat eriti palju enam ei tooda. Q10 aitab organismi vananemist n-ö pehmendada, näitavad teadusuuringud. Aga nahk vajab ka selliseid antioksüdante nagu A-, C- ja E-vitamiinid ning kevadel valmistab päikesevõtuks naha ette ja annab kena jume karoteen.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Virtuaalkliinik.