17. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas sa oled töö juures õnnelik?

Missugune on selle firma sisekliima, milles sa töötad? Kas see on positiivne, innustav ning tunnustav, või lähed sa iga päev tööle hirmuga, et pead veel ühe päeva selles hullumajas veetma?

Tegelikult on olemas mõlemat tüüpi firmasid. Ka Eestis. Ka Eestis on palju firmasid, kes on mõistnud, et kliendisuhted ning sellest lähtuvad majandustulemused saavad alguse sellest, kui õnnelikud on selle firma töötajad. Ja mis asi ettevõtte õieti oligi? Jah, see koosneb ju inimestest. Igaüks meist saab riiulifirma registrisse kanda, aga päris firmaks muutub see alles peale seda, kui ettevõttesse inimeste kaudu elu sisse puhutakse.

Naljakas on see, et ikka on veel samas nii palju firmasid, kes ei panusta piisavalt oma töötajatesse ning nende heaolusse. Töötajaid käsitletakse nagu masinaid - nagu faksiaparaat või printer - , kes peab lihtsalt oma töölõigu ära tegema.

Selline suhtumine sütitab sarnast suhtumist ülevõtma ka töötajate poolt. Terve maailm täis töötajaid, kes käsitlevad oma töökohta ainult pangaautomaadina. Neid ei huvita, kuidas raha ettevõttesse jõuab, vaid ainult see, kuidas palgapäeval pangaautomaadist oma palk välja võtta.

Kas olukorda on võimalik muuta?

Suured ja edukad ettevõtted nagu Google, Zappos, MindValley ning paljud teised on mõistnud, et äri saab alguse suhetest ning inimeste vahelisest harmooniast. Täpselt sama kinnitavad ka viimase 15 aasta jooksul läbiviidud uuringud, mille tulemused näitavad, et edukad on just need ettevõtted, kes oskavad oma töötajaid positiivsel viisil tunnustada, sest positiivsete inimeste ajupotentsiaal on kuni 30% kõrgem võrreldes neutraalsetega, ja rääkimata negativismi kalduvate töötajatega, kes piiravad oma negativismiga oluliselt enda loovust ja inspiratsiooni.

Ameerikas viidi läbi üks eksperiment, milles kasutati tavaliste firmade töötajaid. Töötajad pandi keerulistesse igapäevastesse olukordadesse ning nad pidid need võimalikult edukalt lahendama. Uuringu sisu seisnes selles, et testgrupile räägiti enne ülesande sooritamist ülinaljakas anekdoot, kuid kontrollgrupile mitte. Ning mis sa arvad, missugused olid tulemused? Need töötajad, kes viidi enne ülesande sooritamist "naljasoonele", lahendasid ülesande 19% kiiremini ja täpsemalt võrreldes kontrollgrupiga. Jah, täpselt - piisas vaid ühest naljast, et töötajate edukust peaaegu 20% tõsta. Kujuta nüüd ette, kui sinu firma töötajad oleksid kõik kogu aeg positiivselt meelestatud. See tähendaks püsivalt kuni 20% paremaid tulemusi, eks?

See ei ole ainukene uuring, mis positiivsusest ning õnnest läbi on viidud. Tegelikult on neid tuhandeid, alates lasteaia lastest, kooliealistest õpilastest ning kuni doktoriteni välja, kes panid kuni 25% täpsemaid ja kiiremaid diagnoose ainult tänu sellele, et enne diagnoosimist kingiti nendele lutsukomm. Kõik need uuringud kinnitavad üht: Elurõõm, positiivne hoiak ning õnnetunne on vundamendiks headele tulemustele. Seni on arvatud ju vastupidi. Seni on arvatud, et inimene peab kõigepealt head tulemused saavutama ning siis saab ta alles õnnelikuks. Tänaseks on see väide ammu ümber lükatud ning suured firmad üksteise järel investeerivad töötajate heaolusse ning elurõõmu, sest nad on mõistnud, kuidasmoodi tegelikult edukaks saada.

Näiteks on Ameerikas Californias suur tarkvaraarendamise firma, mille juhi loosung on: "Kui sa tunned, et pea jookseb kinni, siis haara nurgast surfilaud ja tõmba paar lainet". Selleks on firmas eraldi ruum surfilaudade ning kalipsodega, mida iga töötaja võib vabalt kasutada, et endas õnnehormoone laadida ning seeläbi uute ning inspireerivate lahendustega välja tulla. Samuti on näiteid sellest, kuidas firmad on büroodesse välja arendanud videomängude nurgad, kus töötajad saavad lõbusalt aega veeta ning enda meeleolu tõsta, et siis midagi tõeliselt vinget ka tööalaselt ära teha.

Missugune on olukord sinu firmas?

Mis tunde sellised näited sinus tekitavad? Kui sa vaatad enda firmat, oma ülemusi ja töötingimusi, kas sa tunned, et nemad suhtuvad töötajatesse samamoodi? Muidugi ei saa alati nii äärmusesse minna, aga kuidas on olukord üldise suhtumisega? Kas ülemused ja omanikud sinu ettevõttes suhtuvad oma töötajatesse kui kõige suuremasse varandusse, millele töötajad vastavad ka omapoolse maksimaalse panusega?

Ma tegin mõned kuud tagasi Sisekosmoses tagasisideküsitluse selle kohta (siin), missugused on inimeste kõige suuremad väljakutsed eraelus ja töö juures. Tööalaselt tuli just kõige rohkem tagasisidet tööalaste suhete kohta. Inimesed ei tunneta, et neid ettevõttes väärtustatakse, mistõttu ei ole nad motiveeritud ka ise maksimaalselt panustama. Kas sina tunned oma ettevõtte kohta sama?

Juhi roll on kollektiivi tulemuslikkuses määrava tähtsusega. Saan siinjuures tuua taas ühe põneva uuringu näite, milles valiti välja 6 klassi õpilaste hulgas kolm täiesti juhuslikku õpilast ning nende kohta öeldi õpetajale, et testide järgi on need õpilased kõige kõrgema IQ ning kõige suurema potentsiaaliga. Eksperimendi sisu seisnes selles, et a) tegelikult olid need lapsed täiesti tavalised ning juhuslikult valitud, b) lapsed ise ei teadnud, et nad välja valiti, ja c) õpetajatele rõhutati, et nad ei tohi kuidagi oma õpetamisel neid lapsi eriliselt kohelda.

Kolm aastat hiljem tehti klassis uuesti tasemetest. Ja nüüd tuleb asja tuum! Need kolm last, kes eelnevalt välja valiti ja parimateks "valetati", olid teistest õpilastest peajagu üle. Eksperiment tõestas, et pelgalt õpetajate alateadlik teadmine ja ootus, et need õpilased on teistest andekamad, muutsidki need õpilased teistest paremaks.

Täpselt sama kehtib ka töökeskkonna suhtes. Kui kollektiivi juht on ees negatiivne, pessimistlik ja õel, kandub see otseselt üle kogu kollektiivile. Ning ka vastupidi. Kui juht omandab positiivse ellusuhtumise ning elurõõmu peamised printsiibid, võtab kogu kollektiiv selle suhtumise alateadlikult üle ning parandab niimoodi kogu ettevõtte tulemusi. Ning mis veelgi olulisem - piisab sellest, kui juht usub oma töötajatesse ja nende potentsiaali, ning vastavalt uuringu näitele muutuvadki töötajad võimekamaks ja tulemuslikumaks. Hämmastav, kas pole?

Muuda enda ettevõtte sisekliimat?

Uus hooaeg on algamas. Kas sa sooviksid sel hooajal saavutada tulemusi, mis teevad silmad ette kõikidele eelmistele? Ning seda ainult mõttemustrite ja ellusuhtumise muutmise, ning suhete parandamise kaudu? See on võimalik. Ülemaailmselt suured firmad kasutavad positiivse psühholoogia avastusi oma äris juba 10 aastat ning just need on põhjused, miks nad nii suureks ja edukaks on saanud.

Kui sa oled töötaja, juht või omanik firmas, mille sisekliimat sa sooviksid parandada, et seeläbi parandada kogu ettevõtte tulemusi, olen ma valmis heameelega sel teemal koos sinuga aru pidama. Ma ise olen antud printsiipide järgi elanud viimased 5 aastat ning minu elus on toimunud märkimisväärsed muutused, mis on minu elukvaliteeti parandanud mitu korda. Täpselt sama võib juhtuda ka sinu firmas töötavate inimestega. Selle kohta on olemas vettpidavad faktid, et õnnelikud ning rõõmsad töötajad on oluliselt produktiivsemad, motiveeritumad ja loovamad.

Kõik algab töötajatest. Kui töötajad tunnevad end hästi, tahavad nad tööle tulla. Kui firma sisekliima on positiivne ja heasoovlik, tajuvad seda ka kliendid, sest kliendisuhted on positiivsete töötajatega oluliselt paremad. Ning kui kliendid juba ettevõttesse tulema hakkavad, ei jää nägemata ka tulemused. Tavaliselt on see tsükkel teistpidi pööratud, arvates, et alustame rahast ja klientidest ning hiljem tegeleme töötajatega. Nagu aga alguses juttu oli, algab firma inimestest, kes seal töötavad ning seeläbi väärtust loovad, mitte aga rahast, mida teenida plaanitakse.

Kui sa soovid nendel teemadel rohkem teada saada ja ka oma igapäevasesse praktikasse rakendada, kirjuta mulle julgesti aadressile [email protected] . Kui sa oled osakonnajuhataja või firma juht, võime kohtuda ning lihtsalt rääkida, missugused võimalused olemas on. Need kohtumised ei kohusta sind millekski - lihtsalt silmaringi avardamiseks ning erinevate võimaluste kaalumiseks.

Kui sa aga oled mõne firma töötaja, milles sa sooviksid muutusi näha, võid saata mulle oma ülemuse või personalijuhi kontakti. Ma võtan temaga ühendust ja lepin temaga juba ise kohtumise kokku. Ning loomulikult ei ütle ma talle, et sinu töötaja X kirjutas mulle. Minu eesmärk on sind ja sinu firmat aidata. Kuna need põhimõtted on toiminud minu ja paljude teiste firmade puhul, siis olen ma täiesti kindel, et need töötavad kõikide puhul.

Naerata ;)

Loe lisaks sisekosmos.ee

Autor: Kaido Pajumaa, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700